Sünteetiline liising on rent, mis võimaldab rendilepingut ära kasutaval (majandus)üksusel ehk rentnikul teatud maksusoodustusi ja bilansikaalutlusi. Konstruktsioon on üles seatud nii, et kinnisvara omanik või rendileandja annab kinnisvara rentnikule või rentnikule õiguse kinnisvaral üüritasude eest tegutseda. Kuigi rentnik kasutab üldjuhul üüri maksmiseks finantseerimist, ei kajastu sünteetiline liising rentniku ettevõtte bilansis kohustusena. Lisaks on rentnikul võimalik saada soodsat maksukohtlemist laenu intressimaksete ja kinnisvara amortisatsiooni eest.
Ettevõtted on alati väga mures tehingute tegemise pärast, mis parandavad nende üldist finantsseisundit. Paljudel juhtudel võivad tehingud olla üles ehitatud viisil, mis võimaldab ettevõttel hoida oma bilansis puutumatuna isegi siis, kui ta võtab endale olulisi rahalisi kohustusi. Ühte sellist kokkulepet tuntakse sünteetilise liisinguna, mis võimaldab ettevõttel rentida kinnisvara ilma, et see bilansis negatiivsena kajataks.
Sünteetilise liisingu kaks peamist osapoolt on liisinguandja, kelleks on tavaliselt pank või erifirma, mis on loodud just kokkuleppe eesmärgil, ja rentnik, kes on nõus kinnisvara rentima ja sellel tegutsema. Seetõttu nimetatakse seda tüüpi liisingut mõnikord ka kasutusrendiks. Paljudel juhtudel laenab liisinguandja üürnikule raha ka kokkuleppe lõpuleviimiseks, mis võimaldab rahastamisel olla paigas.
Üürilepingu kehtivuse ajal võimaldavad sünteetilise rendi üksikasjad rentnikul seda bilansist välja jätta. Selline kaalutlus on äärmiselt oluline ettevõtetele, kes on huvitatud potentsiaalsetele investoritele tugevate finantsaluste näitamisest. Positiivne on liisinguvõtja jaoks ka see, et ettevõte saab maksusoodustusi ka vara amortisatsiooni või laenuandjale laenult makstava intressi eest.
Oluline on märkida, et sünteetilisele liisingule on seatud teatud piirangud. Näiteks peab see olema üles ehitatud nii, et liisinguvõtja ei pea üürilepingu sõlmimisel kinnisvara ostma, kuigi ta võib seda soovi korral teha. Lisaks tuleb üüritase hoida piisavalt madal, et kogu rendiperioodi maksete kogusumma ei ületaks 90 protsenti kinnisvara turuväärtusest.