Lihtsamalt defineerituna koosneb majandusvõrgustik üksikisikutest, rühmadest, organisatsioonidest, kogukondadest või tervetest rahvastest, kes töötavad üksteisega, et saada kasu kõigile võrgustiku liikmetele. Kasutades kõiki liikmete konkurentsieeliseid, varasid ja ressursse, on majandusvõrgustiku eesmärk suurendada oma liikmete kollektiivset tootmisvõimsust ja majanduskasvu. Sellistel võrgustikel võib olenevalt võrgustiku konkreetsetest eesmärkidest olla kindel liikmelisus, roteeruv liikmelisus või pidevalt muutuv liikmesus. Idee on tõsta liikmete positsiooni turul. Sellistes võrgustikes osalejad keskenduvad värbamisele, teadmiste ja ressursside ühendamisele ning turgude uurimisele, et avastada majanduslikke võimalusi.
Paljud tööstusharud põhinevad majandusvõrgustikul, eriti alates tööstusrevolutsioonist ja riikide majanduste rõhuasetusest kogu maailmas. Need võrgustikud tekkisid otseseks vastuseks tõhususe probleemidele, mis tulenevad majanduse suurenemisest ja isiklikumaks muutumisest. Kuna võrgustikud võivad pakkuda tooteid ja teenuseid kollektiivselt, on see suundumus jätkunud 21. sajandil, et leevendada globaliseerunud majandusele reageerides suure majandusstruktuuri mõjusid, mis hõlmavad nii tööstusharusid kui ka igas suuruses võrgustikke üksikisikutest riikideni. Informatsioonist on saanud majanduse keskne ja kõige väärtuslikum ese ning tavaliselt moodustatakse majandusvõrgustikud selle teabe koondamiseks, jagamiseks ja sellele reageerimiseks.
Kuigi kollektiivne majandusvõrgustik nagu Kagu-Aasia Rahvaste Ühendus (ASEAN) võib oluliselt kasu saada, võivad sellest kasu saada ka üksikisikud. Üksikisikute eelised sõltuvad aga väga palju nende isikute vahelisest sidevõrgust. Võrgustiku struktuur määrab sageli võimalike majandussuhete tulemuse, määrates tavaliselt kindlaks, kui palju teavet ja mis eesmärgil vahetatakse. Võrgustruktuuri muud mõjud hõlmavad kaupade ja teenuste vahetust ning finantsressursside vahetust. Vaatamata struktuuri tähtsusele majandusvõrgustikus, puudub sageli nende struktuuride analüüsimise teooria ja meetodite väljatöötamine, mis on parimal juhul aluseks.
Siiski liiguvad kaasaegsed majandussüsteemid järjekindlalt majandusvõrgustike poole. Globaalse süsteemi loomisel suhtlevad need võrgustikud üksteisega pidevalt nii teadmiste kui ka tegevuste vastastikuse sõltuvuse kaudu. Sellise vastastikuse sõltuvuse tõttu võivad need võrgustikud aga umbusalduse, läbipaistmatuse ning pangandus- ja investeerimistoimingute sidumise korral takerduda. Majandusvõrgustikud võimendavad nende riskide ja riskide mõju, sealhulgas nii majanduslikke ebaõnnestumisi kui ka oportunistlikke tegevusi, mille eesmärk on võrgustikule kasu saada, mitte kasu saada. Nendest teguritest tingituna peetakse majandusvõrgustike struktuuri optimeerimisele keskendunud uuringuid oluliseks majanduse jätkusuutlikkuse ja süsteemi stabiilsuse tagamise eesmärkide saavutamiseks.
SmartAsset.