Laava on sulakivim, mis väljub purskavast vulkaanist. See on äärmiselt kuum, ulatudes temperatuurini 1,300–2,000 kraadi Fahrenheiti (704–1093 kraadi Celsiuse järgi). Vulkaanipurskes on laava vedelal kujul. Kui see tahkub, moodustab see tardkivimi. Kuid jahtumine võib võtta üsna kaua aega, läbides pikki vahemaid, enne kui see muutub tahkeks.
Sulakivimit ei nimetata alati laaks. Enne kui vulkaan purskab ja sulakivi on veel maa all, nimetatakse seda magmaks. Peale selle, et sulakivi on veidi jahedam, ei erine see pärast maapinnast jõudmist oluliselt. Magma ja laava eristamise eesmärk on muuta geoloogiliste sündmuste mõistmine ja selgitamine lihtsamaks.
Laavapursked pole juhuslikud. Maa all sisaldab magma gaasimulle. Neid gaasimulle hoiab tavaliselt paisumast katvate kivimite kihtide surve. Mõnikord võib gaasirõhk aga nii palju tõusta, et mullid hakkavad laienema ja tõusma, kandes endaga magma. Kui rõhk tõuseb piisavalt kõrgele, võib vulkaan puruneda, võimaldades magmal välja pääseda, võimaldades mullidel kiiresti laieneda ja põhjustada laavapurset.
Laava saab lükata hämmastavatesse kõrgustesse; laavapurskkaev võib tulistada kuni 2,000 jalga (609.6 meetrit) vulkaani kohal. Nagu ka purse enda puhul, paneb sellised plahvatusohtlikud tõukejõud liikuma gaas. Kui gaasimullid magmas paisuvad ja lõhkevad, ronib see maapinna poole ning surutakse vulkaanist üles ja sealt välja. Laava voolab erineva kiirusega, alates väga aeglasest kuni suhteliselt kiireni. Üks kiireimaid mõõdetud voogusid ulatus umbes 37 miili (59.5 kilomeetrit) tunnis.
Paljud inimesed ei tea, et laava ei ole alati punane. See võib olenevalt temperatuurist olla ereoranž, erepunane, tumepunane või pruunikaspunane. Kõige kuumemal, üle 1832 kraadi Fahrenheiti (1,000 kraadi Celsiuse järgi), on see ereoranž, samas kui see on tumepunane temperatuurivahemikus 1472–1,832 kraadi Fahrenheiti (800–1000 kraadi Celsiuse järgi). Laava on tumepunane temperatuurivahemikus 1202–1472 kraadi Fahrenheiti (650–800 kraadi Celsiuse järgi) ja pruunikaspunane temperatuurivahemikus 932–1202 kraadi Fahrenheiti (500–650 kraadi Celsiuse järgi). Tahkel kujul on laava must.
Laavat on mitut erinevat tüüpi. Igaüks klassifitseeritakse ränidioksiidi sisalduse järgi. Laava liigid on basalt, andesiit, datsiit ja rüoliit. Basaldi ränidioksiidi sisaldus on madalaim, rüoliidi sisaldus aga kõrgeim. Ränisisaldus mõjutab laava voolamist. Näiteks basaltse laava antakse laialt levinud õhukestele vooludele; rüoliit on jäigem ja voolab aeglasemas tempos.