Glyptodon oli tugevalt soomustatud iidne imetaja, kes eksisteeris pleistotseeni lõpus, rohkem kui 10,000 XNUMX aastat tagasi ja keda küttisid Kolumbuse-eelsed inimpopulatsioonid. Glyptodonid on klassifitseeritud Glyptodontidae perekonna osaks ja kuulusid Xenarthra imetajate kategooriasse, mis hõlmab ka tänapäevaseid vöölasi, sipelgasipelgaid ja laiskuid. Konkreetsete liikide hulka kuulusid Glyptodon clavipes, Glyptodon munizi, Glyptodon perforatus ja Glyptodon reticulatus. Glyptodons on saanud oma nime kreeka keelest “nikerdatud hammas”. Lõuna-Ameerika soistelt aladelt on leitud glüptodonide fossiile.
Glüptodonid on tuntud oma suure suuruse poolest. Kuigi nad on välimuselt vöölastega sarnased, olid nad oluliselt suuremad, umbes 10 jalga (3 m) pikad. Glüptodonide suurust ja kaalu võrreldakse sageli Volkswagen Beetle’iga.
Glüptodooni kaitsva kesta pind sisaldas ligikaudu 1,000 luuplaati, mida tuntakse luude või osteodermidena, igaüks umbes 1 tolli (2.5 cm) paksune. Kere alumisel küljel ja tagajäsemetel oli lisasoomus. Olendi peas oli ka mütsitaoline luukest, sest erinevalt kilpkonnast ei suutnud glüptodon oma pead kaitsva kesta alla tagasi tõmmata. Sabal olev kondiste eendite rõngas võib olla relv enesekaitseks kiskjate eest.
Glüptodonid olid taimtoidulised. Pole teada, kas neil võis olla elevandi omaga sarnane tüvi, millele võib viidata lihaste kinnituste olemasolu ninas. Neid jahtisid nii teised olendid kui ka inimesed. Arvatakse, et noored glüptodonid oleksid olnud kiskjate rünnakute suhtes haavatavamad, kuna nende kaitsvad soomusplaadid ei olnud veel täielikult välja arenenud. Inimesed võisid karmi ilmaga varjuda surnud glüptodonide kestade alla.
Glyptodoni lähim tänapäeval eksisteeriv sugulane on vöölane, kelle nimi on hispaania keeles “väike soomuslane”. Olemas on 20 tüüpi vöölasi, millest enamik elab Ladina-Ameerikas. Üheks erandiks on üheksaribaline vöölane, keda võib kohata USA-s. Vöölased on üksikud siiani eksisteerivad imetajad, kelle saba, pead, selga ja jalgu katab kondine soomus. Kaasaegsete vöölaste suurus varieerub 6 cm (15 tolli) kuni 5 m (1.5 jala) vahel.
Vöölaste nägemine on väga halb, kuid neil on kõrgelt arenenud haistmismeel, mida nad kasutavad putukate, puuviljade ja teatud tüüpi taimede jahtimiseks. Enamikku vöölaste liike peetakse ohustatuks elupaikade kadumise ja liigse jahipidamise tõttu. Vangistuses võivad vöölased elada kuni 15 aastat.