Parem otsmikusagara on aju esiosa parem pool. Sagar on aju pooleraldi element. Frontaalsagarate areng on inimkonna evolutsiooni ja teistest loomaliikidest eraldamise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Frontaalsagarad on seotud teadliku mõtlemise, ratsionaliseerimise ja enesekontrolliga. Parempoolne otsmikusagara on seotud paljude nende funktsioonidega ja selle kahjustus võib põhjustada tõsiseid isiksusehäireid.
Frontaalsagarad asuvad aju esiosas otsmiku taga ja neid saab jagada vasakule ja paremale pooleks, nii nagu aju tervikuna jaguneb vasakuks ja paremaks poolkeraks. Frontaalsagara kui terviku põhifunktsioonid on dopamiinisüsteemi majutamine. Selle süsteemiga on ühendatud lühiajalise mälu ülesanded, planeerimine, sõit ja tähelepanu. Frontaalsagara areneb täielikult välja pärast seda, kui inimene saab 20. eluaastaks.
Paljud teadlikud otsused on seotud otsmikusagaraga, sealhulgas parema otsmikusagaraga. Inimesed kasutavad seda ala kõigi ideede ja mõtete eristamiseks. Nad kasutavad seda ka ideede läbimõtlemiseks ning tagajärgede ja tulemuste kohta ideede väljatöötamiseks.
Need otsustusvõimed on seotud vasaku ja parema ajupoolkera erinevustega. Parempoolne esiosa puudutab selliseid aspekte nagu prosoodia, esmased emotsioonid, empaatia ja afektiivne käitumine. Seos afektiivse käitumise ja sama ajufunktsiooni osa vahel vaimukuses ja huumoris võib selgitada, miks koomikud on nii sageli depressioonis. See on seotud ka iseloomu aspektidega, nagu valvsus, ärkvelolek ja tähelepanelikkus. See on isegi seotud erutusega.
Emotsionaalne mõtlemine mängib inimsuhetes olulist rolli ja parem otsmik on selles valdkonnas ülioluline. See hõlmab sotsiaalseid inhibiitoreid, eetilist hoolsust, täitevvõimu kontrolli ja sotsiaalse käitumise valdkondi. Need omadused sõltuvad sellest ajuosast.
Selle piirkonna kahjustused põhjustavad loomulikult nende erinevate isiksusekontrollide kahjustusi. Teaduslikud uuringud on näidanud seost selle piirkonna kahjustuste ning mõrvarlike ja antisotsiaalsete tendentside vahel. Üks uuring näitas, et 20-st süüdimõistetud mõrvarist 31-l oli ajukahjustus ja neist 64 protsendil olid kahjustatud paremad otsmikusagarad. Teised uuringud on näidanud, et piirkonna kahjustus ei põhjusta sellist käitumist, vaid hoopis kahjustab seda pärssivat ajuosa.