Lämmastikoksiid (NO) on inimkeha jaoks hädavajalik. Seda toodavad veresoontes olevad rakud ja see aitab hoida neid avatuna, ennetada trombide teket ja peatada naastu verevoolu blokeerimise. Vererõhku reguleerib ka NO, samuti mõningaid immuun- ja endokriinseid funktsioone ning rakkudevahelist suhtlust. Lämmastikoksiidi tootmist kehas võivad mõjutada mitmesugused tegurid, nagu treening, toitumine, kolesterool ja haigused. Alkohol, tubakas ja ülekaalulisus põhjustavad sageli lämmastikoksiidi taseme langust.
Veresoonte sisemise kihi rakud, mida nimetatakse epiteeliks, vastutavad üldiselt lämmastikoksiidi tootmise eest kehas. Keemiline ühend liigub veresoonte limaskestale ja võib võimaldada neil laieneda, mis tavaliselt vähendab vererõhku. Samuti võib see takistada vererakkude hüübimist arterite seinte vastu. NO tootmist inimkehas saab stimuleerida aminohape nimega L-arganine. Selle aine toiduallikad on tavaliselt kala ja liha, aga ka teravili, kuid toidulisandid on sageli kaubanduslikult saadaval.
E- ja C-vitamiin stimuleerivad ka lämmastikoksiidi tootmist kas toidus või toidulisandina. Küllastunud rasv võib pärssida NO vabanemist, kuid oomega 3 rasvhapped võivad olla kasulikud, kuna need võivad vähendada halva kolesterooli taset, mis blokeerib lämmastikoksiidi. Kiudained on sageli kasulikud ka kolesterooli reguleerimisel. Rämpstoit ja praetud toidud avaldavad aga negatiivset mõju NO tootmisele ja sageli süvendavad probleemi, lisades vereringesse kahjulikke rasvu.
Veresoonte seinu katvaid rakke, mida nimetatakse endoteelirakkudeks, saab stimuleerida ka treeningu abil lämmastikoksiidi tootma. Mõõdukast treeningust kolm päeva nädalas võib piisata; see käivitab lämmastikoksiidi süntaasi tootmise, mis võimaldab organismil toota NO. Seevastu suurte alkoholikoguste tarbimine võib pärssida lämmastikoksiidi tootmist ja samamoodi ka suitsetamistubaka tarbimine. Samuti on mõned retseptiravimid, mis võivad seda samuti pärssida.
Lisaks lämmastikoksiidi tootmist mõjutavatele toitumis- ja käitumuslikele teguritele mõjutavad seda ka mõned terviseseisundid. Südamehaigused ja diabeet, samuti kõrge vererõhk võivad kaasa aidata lämmastikoksiidi taseme langusele. Sellised seisundid nagu neuroloogilised haigused, artriit ja rasvumine võivad samuti kaasa aidata ning vanus võib samuti olla tegur. Toidulisandid on sageli elujõulised alternatiivid lämmastikoksiidi tootmise suurendamiseks ja on ka retseptiravimeid, mis võivad seda teha.