Piimahambaid nimetatakse ka piimahambaks, piimahambaks või ajutiseks hambaks. Kõikidel imetajatel on piimahammaste komplekt, mis puhkevad imikueas ja asenduvad hiljem jäävhammastega. Inimestel on 20 piimahammast, mis tulevad tavaliselt kolmeaastaselt. Need hambad kukuvad lapsepõlves välja mitme aasta jooksul ning asenduvad 28 jäävhamba komplektiga ja enamikul juhtudel nelja tarkusehambaga.
Piimahambad hakkavad lõualuus moodustuma enne lapse sündi. Neljaks raseduskuuks hakkavad kõigi 20 hamba pungad lubjastuma. Esimesed hambad hakkavad purskama umbes kuue kuu vanuselt, alustades alumistest keskmistest lõikehammastest. Järgmisena ilmuvad tavaliselt ülemised lõikehambad ja järgmise kolme aasta jooksul kasvavad hambad sisse, kusjuures purihambad ilmuvad viimasena. See periood, mida nimetatakse “hammaste tulekuks”, on imikutele sageli üsna valulik, põhjustades urineerimist, ärrituvust, söögiisu vähenemist ja suurenenud ärkamist.
Selleks ajaks, kui laps on kolmeaastane, peaksid olema ilmunud kõik piimahambad. Kuigi need hambad on ajutised, tuleb nende eest hoolitseda sama hoolikalt kui jäävhammaste eest, sest need mängivad rolli jäävhammaste paigutamisel ja joondamisel. Kui piimahammas langeb enneaegselt välja, eriti purihammas, võib hambaarst või ortodont paigaldada vale vahehamba, et auk ei mõjutaks jäävhammaste arengut.
Piimahambad hakkavad üldjuhul välja kukkuma siis, kui laps on viie-kuueaastane ja asenduvad jäävhammastega, mida nimetatakse ka piimandunud hammasteks. Uute hammaste kasv järgib enam-vähem sama skeemi nagu piimahammaste kasv, alustades lõikehammastest ja liikudes tagasi purihammaste juurde, millele lisandub purihammaste komplekt, mis ilmub umbes seitsme-kaheksa aasta vanuselt. Enamikul lastel peaksid kõik 28 jäävhammast olema ilmunud kaheteistkümneks või kolmeteistkümnendaks eluaastaks. Enamikul inimestel kasvab hilises noorukieas või varases täiskasvanueas veel neli purihambaid, mida nimetatakse tarkusehammasteks.
Piimahambad erinevad jäävhammastest selle poolest, et need on väiksemad, õhema, valgema emailiga ja ümarate kroonidega. Eesmiste piimahammaste juured on pikemad ja sihvakamad kui jäävhammaste juured. Piimpurihammastel on juured samuti pikad ja kitsad ning laialt laienevad, jäävhammastel kasvavad aga tihedamalt koos.