Immuunsüsteem on üldiselt võimeline tuvastama keha sees võõraineid. Need võõrained, mida nimetatakse ka antigeenideks, hõlmavad viirusi, seeni, toksiine ja baktereid, mis võivad põhjustada haigusi. Kui immuunsüsteem tuvastab antigeenide olemasolu, käivitab see antikehavastuse. Antikehade vabanemise tulemuseks on siis nn antigeen-antikeha reaktsioon, mis lõpuks viib sissetungivate antigeenide hävimiseni. Seega on antikehareaktsioon immuunsüsteemi üks olulisi funktsioone, mis aitab kaitsta inimesi paljude haiguste eest.
Näiteks võib saastunud kehavedeliku tilkade sissehingamine või haige inimese saastunud kehavedelikuga kokkupuutumine sageli põhjustada infektsiooni. Mikroobide sattumine vigastatud või purunenud naha sisse võivad samuti põhjustada haigusi. Kui immuunsüsteem tuvastab mikroobide esinemise, saadab see tavaliselt valged verelibled (WBC-d) või lümfotsüüdid nakkuse piirkonda. Need rakud neelavad tavaliselt antigeenid endasse, kas neutraliseerivad või tapavad need protsessi käigus.
Lümfotsüüte, mis toodavad antikehi, nimetatakse B-lümfotsüütideks. Antikehavastuse ajal toodavad B-lümfotsüüdid spetsiifilisi antikehi, mis seonduvad ka antigeenidega. Need antikehad suudavad sageli meeles pidada, millist antigeeni nad käsitlevad. Kui see juhtub, siis järgmine kord, kui sama antigeen ründab, tekib kiiresti spetsiifiline antikehavastus, mis tapab kergesti antigeenid ja hoiab ära haigused.
Antikehade reaktsioon selgitab, kuidas immuniseerimine toimib. Enamik lastearste soovitab lapsi regulaarselt vaktsineerida, et vältida nende nakatumist kõige tavalisematesse lastehaigustesse. Nende hulka kuulub immuniseerimine leetrite, tuulerõugete ja B-hepatiidi vastu. Leetrid põhjustavad tavaliselt palavikku ja lööbeid üle kogu keha. Tuulerõuged avalduvad ka palaviku, löövete ja villidega, samas kui B-hepatiit mõjutab maksa, põhjustades kõhuvalu ning silmade ja naha kollaseks muutumist.
Kui laps on tuulerõugete vastu vaktsineeritud, ei eeldata ta sellesse haigust haigestumist isegi siis, kui ta puutub hiljem kokku tuulerõugetega. Seda seetõttu, et immuniseerimise ajal on lapsel tekkinud tuulerõugete vaktsiini suhtes antikehareaktsioon. Tänu sellele on tema kehas juba spetsiifilised rakud, mis suudavad tuulerõugete viirust tuvastada ja seejärel järgmistel kokkupuutetel selle vastu võidelda.