Veresooned on osa vereringesüsteemist, mis kannab homöostaasi säilitamiseks toitaineid, verd, hormoone ja muid olulisi aineid keharakkudesse ja sealt välja. Veresooned vastutavad vere transportimise eest kogu kehas. On kolm peamist tüüpi veresooni: arterid, veenid ja kapillaarid.
Hapnik on kõige olulisem toitaine, mida veri kannab. Arterid kannavad hapnikuga küllastunud verd südamest kõikidesse kehastruktuuridesse. Kapillaarid on väga väikesed läbilaskvad anumad, milles toimub vee ja kemikaalide vahetus vere ja kehakudede vahel. Veenid kannavad hapnikuvaba verd kapillaaridest tagasi südamesse.
Arteritel ja veenidel on sama struktuur. Need koosnevad kolmest kihist: tunica intima, tunica media ja tunica adventitia. Tunica intima kõige sisemises kihis, samuti kõige õhemas. See koosneb lihtsa lamerakujulise endoteeli kihist, mille all on sidekoe kiht.
Vahepealne tunikakeskkond on veresoone kõige paksem kiht. See sisaldab elastseid kiude, sidekude ja mõnes anumas silelihaseid. Silelihas kontrollib veresoone suurust; Näiteks võib see muuta konkreetse veresoone laiemaks, kui teatud piirkond vajab suuremat verevarustust. Veresoonte laienemist nimetatakse vasodilatatsiooniks, samas kui veresoonte ahenemist nimetatakse vasokonstriktsiooniks. Mõlemat protsessi juhib autonoomne närvisüsteem ja need ei ole teadliku kontrolli all.
Tunica adventitia on veenide ja arterite välimine kiht. See koosneb sidekoest, ilma epiteelita. Suuremates veresoontes sisaldab see ka närve ja kapillaare, mida nimetatakse vaso vasorum.
Kapillaarid on ehituselt palju lihtsamad kui arterid ja veenid. Need koosnevad tavaliselt lihtsa lameepiteeli kihist, kuigi mõnel on ka sidekude. Kapillaarid peavad olema väga väikesed, et võimaldada toitainete vahetust vere ja kehakudede vahel.
Kapillaaridesse viivaid pisikesi artereid nimetatakse arterioolideks, kapillaaridest väljuvaid pisikesi veene aga veenuliteks. Suurim südamest väljuv arter on aort, samas kui suurim veen, mis viib verd südamesse, on õõnesveen. Kopsuarter ja kopsuveen, mis on vastavalt kopsudesse suunduvad ja sealt väljuvad veresooned, on ainsad hapnikuvaba verd ja ainsad hapnikurikka verd kandvad veenid kehas.