Epifüüsijoon on luu osa, mis asendab pikkades luudes epifüüsi kasvuplaati, kui inimene on saavutanud täisealise pikkuse. Pika luu kumbagi ümarat otsa nimetatakse epifüüsiks ja luu võlli nimetatakse diafüüsiks. Epifüüsijoon on märgistus, mis näitab, kus luu kaks osa kokku puutuvad ja kus epifüüsiplaat kunagi asus lastel ja noortel täiskasvanutel.
Tavalisel röntgenpildil on näha epifüüsijoon. See näeb välja nagu õhuke tume triip, mis ulatub horisontaalselt üle luu ümarate otste. Joon võib olla ümbritsevast luust veidi kõrgem ja karedam. Ebanormaalse luukasvuga inimesel võib röntgenpildil olla nähtav pragu või ebaühtlane joon.
Selle liini moodustamine toimub paljude aastate jooksul. Kui pärast puberteeti kasvutempo aeglustub, peatavad rakud replikatsiooniprotsessi ja lõpuks peatub kogu luude kasv. Epifüüsiplaadi luustumine ehk rakkude kõvenemine luuks toimub siis, kui osteoblastid muudavad kasvuplaadis leiduvad kõhrerakud luuks. Kui kogu kasvuplaat on luustunud, on moodustunud epifüüsijoon.
Epifüüsiplaat on luu osa, mis vastutab luu pikkuse kasvu eest. See moodustub kõhrerakkudest, mis kasvuplaadis pidevalt jagunevad. Kui uued rakud vananevad, hakkavad nad luustuma ehk kõvenema ja muutuvad luu osaks. Luu kasv toimub siis, kui luustunud rakkude kihid kogunevad.
Epifüüsiplaadi vigastused võivad põhjustada ebanormaalset luu kasvu. See võib põhjustada epifüüsijoone varajase moodustumise ja kahjustatud jäseme luu pikisuunalise kasvu lõppemise. Epifüüsiplaati läbivad luumurrud võivad vajada stabiliseerimist tihvtide ja plaatide kirurgilise paigutamisega. Need võivad võimaldada õrna kõhre kasvuplaadil paraneda ja taastada luude normaalse kasvu.
Epifüüsijoone olemasolu pikkadel luudel võib kasutada skeletijäänuste vanuse näitamiseks. Ainult täisealised täiskasvanud näitavad luude märgistuse moodustumist. Luud, mis ei ole joonega tähistatud, võib mõistlikult kindlaks teha, et need kuuluvad veel kasvavale isendile.