Õeks olemine võib parimal ajal olla stressirohke töö. Kui avastate, et töötate öösiti, võtate juurde lisavahetusi ja sunnite end patsientide eest hoolitsema kuni kurnatuseni, võivad väsimus ja stress muutuda igapäevaelu osaks – mitte ainult aeg-ajalt häirivaks. Pidev stress võib kaasa aidata läbipõlemisele, mistõttu on oluline teada, kuidas õena enda eest hoolitseda. Saate elada tervislikumat ja paremini kohandatud elu, leides viise stressi vähendamiseks, hoolitsedes oma füüsilise tervise eest ja tasakaalustades oma tööd isikliku eluga.
1
Tea, mida saad muuta ja mida mitte. Püüdmine kontrollida kõike oma elus ja tööl võib olla suur stressiallikas. Nõustuge sellega, et õendustööga kaasnevad alati mõned olukorrad, mis pole ideaalsed. Otsige loovaid viise nende olukordadega töötamiseks või ümbertöötamiseks, selle asemel, et püüda neid muuta. Võimalik, et te ei saa kontrollida oma tööaega, kaastöötajaid ja patsiente, kuid saate kontrollida oma reaktsioone nõudlikele olukordadele.
2
Suhtuge probleemide lahendamisele aktiivselt. Selle asemel, et lasta tööga seotud muredel endast võitu saada, suunake fookus probleemide lahendamisele. Kui avastate end stressis millegi pärast, mida saate kontrollida, mõelge välja, mida peate olukorra lahendamiseks tegema. Seejärel jagage lahendus lihtsateks sammudeks, mida saate teha ükshaaval. Näiteks kui tunnete, et teil pole kunagi piisavalt aega, et vahetuse ajal kõik ära teha, tehke ajurünnak või tehke uurimistööd, et leida organisatsioonitehnikaid, mis aitavad aitab teil tõhusamalt töötada.
3
Väljakutsuge negatiivsele mõtlemisele. Õena võite avaldada endale survet teha iga päev täiuslikku tööd, kuid see pole mõistlik ootus. Pange tähele, kui hakkate ennast maha panema või mõtlema kõik või mitte midagi. Tuletage endale meelde, et teete oma parimat tööd ja et te ei pea olema üliinimlik, et oma patsientide eest hästi hoolitseda. Näiteks kui te ei suuda lõpetada mõtlemist ühele tehtud veale, tuletage endale meelde kõiki muud asjad, mida olete õigesti teinud.
4
Hallake oma aega targalt. Kehv ajaplaneerimine võib olla peamine stressiallikas. Võtke harjumuseks lahkuda tööle mõni minut varem, et saaksite saabudes tunda end rahulikult ja kogutuna. Kui teil on raske piisavalt magada või veeta aega oma lähedastega, kasutage planeerijat või rakendust, et lisada need tegevused oma päevakavasse.
5
Leidke viise lõõgastumiseks. Kui võtate aega mõne lõdvestusharjutuse tegemiseks, võite end ülejäänud päeva jooksul rahulikumalt ja keskendunumalt tunda. Tööl saab kasutada sügava hingamise tehnikaid või teha visualiseerimisharjutusi. Proovige kodus mediteerida või päevikusse kirjutada.
6
Pöörduge abi saamiseks oma töökaaslaste poole. Sotsiaalne toetus on teie stressitaseme hoidmise oluline osa. Kaasõdedega sidemete loomine annab teile sõprustunde ja aitab teil koos rasketest nihketest üle saada. Sõbrunege oma töökaaslastega, tehes koos pause ja leides võimalusel oma töös huumorit.
7
Vältige rohkemate tööde võtmist, kui saate hakkama. On okei öelda “ei”, kui keegi palub teil võtta lisavahetust, millest teate, et te ei saa hakkama. Kui olete töötamiseks liiga väsinud, ei tee te endale, oma töökohale ega patsientidele midagi head. ei tunne end süüdi oma piiride tundmise ja austamise pärast.
8
Veeda aega sõprade ja perega. Lähedaste nägemine võib olla suurepärane leevendus tööga seotud stressile ning teie sõbrad ja perekond võivad hoolitseda kõrvade eest, kui vajate kedagi, kellega rääkida. Sotsiaalne toetus on üldise heaolu üks suuremaid võtmeid, seega hoidke oma suhteid väljaspool töökohta. Isegi kui teil pole palju vaba aega, võib kiire telefonikõne või kohvitassi taga vestelda teid aidata. püsige oma lähedastega ühenduses.
9
Leidke aega sisukateks tegevusteks. Võtke iga päev aega, et teha midagi, mis teile oluline on. Ükskõik, kas eelistate loominguliste projektide kallal töötamist, uute oskuste õppimist või usupõhistes tegevustes osalemist, mitmekülgse elu säilitamine täiendab teie emotsionaalset heaolu ja hoiab teie üldise stressitaseme madalal.
10
Olge tähelepanelik läbipõlemise märkide suhtes. Läbipõlemine on seisund, mis võib juhtuda siis, kui olete liiga kaua stressis ja ületöötanud. Kui tunnete end suure osa ajast kurnatuna, motiveerimata ja küünilisena, võite töösurve tõttu läbi põleda. Läbipõlemine on tavaliselt märk sellest, et peate oma prioriteedid ümber hindama ja võtma kasutusele säästvama elustiili. Läbipõlemine võib ilmneda ka füüsilistel viisidel, nagu seletamatud peavalud või seljavalud, samuti une- või söögiisu muutused. Mõned inimesed võivad isegi narkootikumide või alkoholi poole pöörduda, kui töö muutub liiga stressirohkeks. Kui arvate, et teil on tegemist läbipõlemisega, on eriti oluline otsida sotsiaalset tuge ja lisada enesehooldus oma rutiini. Kaaluge töötajate abiprogrammi poole pöördumist, et leida positiivsemaid stressiväljundeid või seada eesmärk otsida oma huvidest ja oskustest lähtuvalt uus ametikoht või hoopis teistsugune karjääritee.
11
Kasutage puhkusepäevi ära. Väga sageli võivad õed olla nii pühendunud patsientide ja nende perede hooldamisele, et jätavad enda eest hoolitsemata. Kui teil on puhkusepäevad, mis on peaaegu lõppemas ja tundub, et stress tõmbab teid alt, tehke hädavajalik paus. Näib, et need, kes regulaarselt puhkavad, kogevad stressi vähenemist, positiivsemat mõtlemist ja paremaid tervisenäitajaid. Teie puhkus ei pea olema külluslik ja eksootiline, kui teie eelarve või aeg seda ei võimalda. Sõitke nädalavahetusel koos partneri, laste või lähedase sõbraga lähedalasuvasse linna, mis on autosõidu kaugusel. Avastage oma piirkonda, külastades muuseume, kunstigaleriisid või otsides kohalikku matkarada. Või otsige lihtsalt lugemiseks hea raamat ja istuge mõneks päevaks lõõgastava “viibimise” ajal diivanil.
12
Maga piisavalt. Unepuudus kahjustab teie tuju, tervist ja motivatsiooni. Kui teil on ebaregulaarne unegraafik, võivad pimendavad kardinad ja kõrvatropid aidata teil kergemini uinuda. Rääkige kindlasti oma laste ja partneriga oma unegraafikust, et nad teaksid, et nad teid ei ärataks. Kui teil on pika päeva lõpus raske rahuneda, kaaluge lühikese magamamineku rituaali loomist. Sooja vanni võtmine või raamatu lugemine aitab teil piisavalt lõõgastuda, et uinuda. Vältige kofeiini või alkoholi tarbimist enne magamaminekut.
13
Treeni regulaarselt. Treening leevendab stressi, tõstab tuju ja hoiab sind vormis – see kõik aitab sul tööl paremini toime tulla. Kui teil pole aega regulaarselt jõusaalis käia, proovige harjutusi oma igapäevaellu lisada. Liikuge lifti asemel trepist, minge lõunapausi ajal töökaaslasega jalutama ja tegelege aktiivsete hobidega.
14
Sööge toitvat dieeti. Terve päeva tööl energilisena püsimiseks vältige kõrgelt töödeldud suhkrurikaste toitude söömist. Kommid, sõõrikud ja muud maiuspalad võivad anda teile lühikese energiapuhangu, kuid lõpuks põhjustavad need teie veresuhkru langust, põhjustades meeleolumuutusi ja unisust. Selle asemel sööge täisteratooteid, köögivilju, puuvilju ja pähkleid, mis annavad teile püsivama energialaengu. Valmistage tervislikud suupisted ja eined ette, et te ei peaks mugavuse pärast valima vähem toitaineid.
15
Tehke uinakuid. Lühikesed uinakud võivad aidata teil kauem erksana püsida ja vältida väsimusega seotud õnnetusi. Kui töötate üleöö või töötate vahetustega üksteise vastu, võib kassilõunas hiilimine olla eriti kasulik. Uinaku tegemisel kasutage oma otsustusvõimet. Mõned töökohad ei luba õdedel vaheaegadel uinakut teha.
16
Kasutage stimulante ettevaatlikult. Kofeiin võib aidata teil püsida erksana ja energilisena pika päeva jooksul, seega ärge kartke juua tassi või kahte kohvi. Vältige siiski üle pingutamist. Liiga palju kofeiini võib tekitada suhkrukrahhiga sarnase efekti ja pikemas perspektiivis põhjustada terviseprobleeme. Vältige mittedieedilisi gaseeritud jooke või energiajooke. Nendes jookides sisalduv suhkur võib kaaluda üles kofeiini eelised. Kofeiini mõju tunnetamiseks kulub tavaliselt 20–30 minutit, seega määrake oma tassi kohvijoomise aeg vastavalt.