Ebaõnnetunne on paljude jaoks tavaline ja soovimatu. Sellega võib olla väga raske toime tulla ja see võib esile kutsuda muid tundeid, nagu väärtusetus, ärevus või nõrkus. Õnnetus võib tuleneda paljudest erinevatest asjaoludest teie elus ja pikaajaline õnnetu tunne võib põhjustada depressiooni. Depressiooni vältimiseks on oluline oma ebaõnnega toime tulla.
1
Tunnista endale, et oled õnnetu. Mis tahes paranemise alustamiseks peate esmalt tunnistama probleemi olemasolu ja tuvastama oma tunded. Võite proovida peita oma tõelist ebaõnne varjata erinevate asjade, näiteks töö või välise õnne taha. Peate need tõkked murdma ja oma tundega otse silmitsi seisma. Probleemi tunnistamine on 12-astmelise anonüümsete alkohoolikute programmi esimene samm. Kuigi teil ei pruugi olla joomisega probleeme, püüab see programm teid aidata ja probleemidest tervendada ning seetõttu saab seda elus laialdaselt rakendada. Oma õnnetu tunnistamine käivitab teie paranemisprotsessi.
2
Kirjutage üles sündmused ja suhtlemised, mis viisid hetkedeni, mil tunnete end õnnetuna. Alustage päevikut, milles kirjeldatakse üksikasjalikult sündmusi, vestlusi, suhtlust või kellaaegu, mis viivad hetkedeni, mil tunnete end kõige õnnetumalt. (Saate seda teha isegi oma telefoni jaotises “Märkmed”.) Seda tehes näete õnnetute tunnete esinemise mustreid. Oma ebaõnne vallandajate väljaselgitamine aitab teil vältida olukordi, mis tekitavad õnnetuid tundeid. Näiteks kui olete tööl puhkeruumis ja räägite töökaaslasega ja lahkute ruumist õnnetumana kui sisenedes, võtke välja kirjutage päevik ja kirjutage üles, kellega koos olite, millest rääkisite, kes veel seal oli jne. Kui teete seda iga “õnnetu” olukorra puhul, hakkab see valgustama teie ebaõnne vallandajaid. Õnnetus on sageli olukorrast tingitud ja hajub suhteliselt kiiresti kord stsenaariumist eemaldatud. Siiski võib see uuesti ilmneda, kui seisate silmitsi sarnase probleemiga. Konkreetsete kellaaegade kirja panemine, mis sind õnnetuks teevad, aitab sul edaspidi selliseid olukordi vältida.
3
Küsige endalt konkreetsed põhjused, miks miski teid õnnetuks teeb. Igas olukorras, mis paneb teid tundma end õnnetuna, küsige endalt, mis teie õnnetust konkreetselt põhjustab. Kirjuta need üles. Näiteks kui räägite kellegagi, kes teeb teid kurvaks, küsige endalt: “Miks see inimene mind õnnetuks teeb?” Või kui olete sõpradega väljas, kuid te ei tunne end rõõmsana, küsige, “mida see olukord teeb kas ma olen õnnetu?†Võib-olla sellepärast, et see inimene on väga negatiivne või tuletab sõpradega väljas käimine teile meelde teie mineviku tumedat aega. Mõned muud küsimused, mida peaksite endalt küsima ja uurima: Millal ma esimest korda märkasin, et olen õnnetu? Kui kaua ma olen olnud õnnetu? Kas ma tunnen end õnnetuna teatud kellaaegadel või on see terve päev? Kas on suur sündmus see põhjustas mu ebaõnne või on need lihtsalt pisiasjad?
4
Küsige oma sõpradelt ja perelt, kas nad on märganud suurenenud ebaõnne. Kui te ei tea, miks võite olla õnnetu, proovige pöörduda nende poole, kes teid kõige rohkem armastavad. Küsige, kas nad on teie isiksuses mingeid muutusi märganud. Mõnikord on vaja oma tunnete mõistmiseks väljastpoolt vaadata. Usaldusväärsed lähedased võivad juhtida tähelepanu mõnele sündmusele teie elus, mille olete oma õnnetuse põhjustamise unustanud.
5
Töötle oma tundeid. Vaadake oma märkmed läbi ja hakake tuvastama olukordade, inimeste, kogemuste ja muude asjade mustreid, mis teie ebaõnnetunde vallandasid. Kuid ärge piirduge sellega. Kui leiate, et olete pärast õega koos aega veetmist alati õnnetu, küsige endalt, miks? Kas sellepärast, et ta on ebaviisakas või solvav? Või on see midagi vähem ilmselget, näiteks võib-olla meenutab ta teile su isa, kes suri, ja teil on endiselt valus temale mõelda? Kui hakkate tuvastama selle põhjust, mis teid õnnetuna tunneb, saate aru saada, mis on teie isa. järgmised sammud. Kui teie töö teeb teid õnnetuks, võite hakata oma CV-ga tegelema ja astuda samme millegi uue leidmiseks. Kui see on konkreetne inimene, peate võib-olla temaga sidemed katkestama. Kui teie õnnetus tuleneb mineviku trauma meeldetuletamisest, võite selle lahendamiseks otsida professionaalset nõustamist.
6
Koostage igapäevane nimekiri põhjustest, miks olla õnnelik. Mõelge igal hommikul nende asjade üle oma elus, mis muudavad teid õnnelikuks. Proovige mõelda oma elus headele asjadele, mida te ei pruugi hinnata. Näiteks suhe sõbraga, sinu sõna- ja usuvabadus ning isegi väikesed asjad nagu šokolaad! Kui tunnete ära ja näete konkreetselt kõiki asju oma elus, mis teile õnne toovad, ei jää muud üle, kui seda enda sees tunda!
7
Jää positiivseks. Mõned asjad teie päevas ei pruukinud olla täiuslikud ja pannud teid tundma õnnetuna. See on okei! Mõelge, kuidas te järgmisel korral sellega toime tulete, või proovige sündmus positiivseks keerata. Näiteks mõelge, kuidas see oli suurepärane õppimiskogemus ja saate tugevama inimesena edasi liikuda. Mõelge ka asjadele, mida ootate hiljem päeva või nädala jooksul teha, mis teid õnnelikuks teevad. Võib-olla olete põnevil, et vaatate täna õhtul filmi või valmistate erilist õhtusööki. Keskendu headele asjadele!
8
Keskendu millelegi, mis sind huvitab. Leia raamat, telesaade, suvaline teema vms, mis sind tõeliselt huvitab. Keskendumine millelegi positiivsele võib stressi vähendada. Stress võib kaasa aidata õnnetutele tunnetele. Proovige keskenduda millelegi, mis on teid minevikus huvitanud, või millelegi täiesti uuele. Kui te pole õnnetu, võib keskenduda millelegi nauditavale poole, mis tõenäoliselt vähendab teie õnnetuid tundeid. Kuid kui te ikkagi ei leia sellistest segajatest lohutust, võite olla depressiooni teel.
9
Keskendu viieks minutiks ühele kaunile objektile. Sellised teadveloleku harjutused võivad aidata suunata tähelepanu eemale negatiivsetelt asjadelt, nagu oma ebaõnne üle mõtlemine, ja keskenduda olevikule. Keskendudes ühele objektile ja mõeldes selle objektiga kaasnevatele ilusatele asjadele, saate vähendada stressi ja ärevust ning parandada teie meeleolu. Tegelege iga päev tähelepanelikkuse harjutustega, et maksimeerida nende tõhusust.
10
Mediteeri. Kui tunnete end eriti õnnetuna, proovige võtta 20 minutit mediteerimiseks. Minge vaiksesse ruumi, istuge põrandale, sulgege silmad ja keskenduge aeglasele sügavale hingamisele. Mediteerimise ajal proovige tühjendada oma meel kõigist negatiivsetest mõtetest ja keskenduda positiivsetele asjadele oma elus. Teaduslikult on tõestatud, et vahendus vähendab stressi ja aitab teatud probleemidega toime tulla. Meditatsioon võib samuti edendada aktsepteerimist, eneseteadvust, tervislikku eluviisi ja isegi aeglustada vananemisprotsessi.
11
Kujutage ette oma elu tõeliselt õnneliku inimesena. Looge vaimseid pilte endast baaris koos sõpradega või oma töös edu saavutamisest, et saaksite näha, kuhu teie elu võiks minna. Kui näete, kus teie elu võiks olla, surudes välja ebaõnne, olete rohkem motiveeritud õnne otsima. Visualiseerimine võib anda teile “tee” õnneni. Kui teate, kus soovite lõpetada, võite koostada plaani selle punkti saavutamiseks.
12
Kao majast välja. Üksi oma majas viibimine ja igapäevaste rutiini järgimine võib viia eraldatuse ja õnnetute mõtete teele. Lahkuge oma kodust ja vabanege oma rutiinist. Värske õhk aitab meelt puhastada ja päikesepaiste avab uksed rõõmsatele mõtetele. Kodust välja saamine sunnib teid suhtlema teiste inimestega ja tõmbama oma õnne välja!
13
Harjutus. Treeningutel on palju füüsilisi ja emotsionaalseid eeliseid. Treeningu ajal vabastab teie keha endorfiine, “hea enesetunde hormooni”, mis muudab teid energilisemaks ja palju õnnelikumaks. Samuti on näidatud, et treening vähendab stressi ja depressiooni intensiivsust. Lühi- ja pikaajaline kasu Treenimine on kõige tõhusam, kui treenite kolm kuni neli korda nädalas. Treening aitab tõsta ka teie enesehinnangut, muutes teid hea väljanägemise ja enesetundega. Tervislik enesehinnang aitab peletada õnnetuid mõtteid.
14
Maga piisavalt. Uni mõjutab teie aju funktsiooni ja võib teie meeleolule tohutult mõjutada. Hea öine puhkus aitab teie ajul nooreneda, nii et saate olla rohkem keskendunud, vähem väsinud ja paremas tujus. Täiskasvanud vajavad tavaliselt igal ööl seitse kuni üheksa tundi und. Teismelised vajavad kaheksa kuni kümme tundi und.
15
Naerata. Naeratamisel on meie õnne suurendamisel tegelik füsioloogiline kasu. Naeratamine käivitab meie aju endorfiine tootma, mis omakorda stimuleerib meie aju “tasukeskust”. Olenemata sellest, kas teie naeratus on tõeline, teeb ainuüksi “naeratavate” lihaste kasutamine teid õnnelikuks.
16
Koguge kokku usaldusväärne pere ja sõprade rühm. Sõprade ja pere põhirühm, kellele võite loota, osutub õnne otsimisel hindamatuks. Teie pere ja sõbrad võivad teile tähelepanu kõrvale juhtida ning teavad, kuidas teid naeratada ja naerma panna. Ka oma lähedaste läheduses viibimine aitab teid kontrolli all hoida. Need on inimesed, kes märkavad teie ebaõnne ja aitavad teil sellest üle saada.
17
Ärge keelduge sotsiaalsetest kutsetest. Kui sõber töölt kutsub peole, võta kohapeal vastu. Proovige luua võimalikult palju sidemeid ja sõpru. Enda sattumine võõrastesse olukordadesse võib olla hirmutav, kuid võib olla tohutult abiks sõpruse ja toetuse loomisel. Võttes vastu kõik kutsed üritustele, sunnite end kodust välja tulema ja teistega suhtlema. See aitab ära hoida isolatsioonisoovi, mis võib viia suurema ebaõnneni.
18
Pöörduge veebiblogide ja tugirühmade poole. Internet on suurepärane koht anonüümseks abi otsimiseks. Võite külastada ajaveebe ja tugirühmi, et mõista, et te pole üksi.
19
Otsige professionaalset abi. Kui teie ebaõnne jätkub või süveneb depressiooni suunas, kaaluge professionaalse arstiabi otsimist. Ravi võib pakkuda meditsiinilist ja sotsiaalset kasu, mis toob teid õnnelikumaks. Proovige külastada psühholoogi, et oma probleemidest rääkida. Nad on koolitatud aitama lahti mõtestada teie ebaõnne põhjust ja aidata teil üle negatiivsetest emotsioonidest. Pöörduge riiklike vaimse tervise organisatsioonide (nagu National Alliance on Mental Illness) poole, et leida saatekirjad oma piirkonnas hea terapeudi, veebipõhise tugirühma ja muud võimalikud ravivõimalused. Kui raha on probleemiks, proovige külastada kohalikku usuorganisatsiooni, vanemaealiste keskust või kogukonna vaimse tervise keskust, mis pakuvad teraapiat erinevate hindadega.