Juriidiline rahastamine võib viidata laenudele, mis on saadud advokaadi kutsetegevuse toetamiseks täies mahus või ettenägematute juhtumitega seotud kulude katmiseks. Mõnikord rakendatakse seda tähtaega ka kolmandate isikute rahastamisele, mis antakse hagejale ettemaksena tsiviilasjas, mis ootab kohtuasja lahendamist. Mõned kolmandate isikute laenud lähevad advokaatidele ja on analoogsed ärilaenudega ning teised on regressivabad ettemaksed, mis antakse otse hagejatele ja mis sõltuvad eeldatavast tulevasest hüvitisest. Mõne erandiga kasutatakse seda terminit siiski kõige sagedamini advokaadipraktika rahastamisel ja kohtuasja rahastamist või juriidilist rahastamist kasutatakse kõige sagedamini hageja arvelduseelsete ettemaksete puhul.
Advokaadibürood tegutsevad samamoodi nagu mis tahes muu äri. Nagu iga äri, võib juriidiline praktika otsida raha tehingute rahastamiseks mis tahes allikast, näiteks pangast, laenufirmast või kolmandast osapoolest laenuandjalt. Põhimõtteliselt on legaalne finantseerimine igasugune ärilaen, mis toetab ettevõtte üldist tegevust.
Teatud advokaadibürood võtavad juhtumeid ka ettenägematute juhtumite korral. Ettenägematute juhtumite korral võetav juhtum kohustab ettevõtet katma tsiviilasja menetlemise kulud lootuses, et menetluse lõppedes hüvitatakse ettevõttele hüvitised. Kui ettevõte aga juhtumi kaotab, kaotab ta ootamatusteks investeeritud raha.
Ettenägematute juhtumite menetlemine on advokaadibüroole kulukas. Asjaga tegelevatele advokaatidele tuleb maksta töötasu ning ettemaksuna katta asja menetlemise, uurimise, avastamise ja eksperttunnistajate kulud. Kolmanda osapoole juriidiline rahastamine võib rahastada konkreetse juhtumi või ettevõtte kõiki võimalikke kohtuvaidlusi. Laenuandja hindab lahendamata juhtumite väärtust ja edu tõenäosust ning teeb selle hinnangu põhjal rahastamisotsuse. Selline korraldus sarnaneb natuke materiaalsete toodetega ettevõtete nõuete rahastamisega.
Advokaadibüroo võib taotleda ka arvelduste legaalset rahastamist. Sageli kulub kohtuasjas kokkuleppe või kohtuotsuse saavutamise ja raha tegeliku sissenõudmise vahele märkimisväärne aeg. Ooteaeg võib hõlmata aastaid, enne kui juhtum ammendab oma edasikaebamise ja kaotanud pool lõpuks makse saadab. Laenuandja võib anda laenu tasumata arvelduste alusel, mis aitab kindlalt ületada aega lepingu sõlmimisest laekumiseni.