Etümoloogia on keeleteaduse haru, mis keskendub sõnade päritolule ja keelte arengule nende kasutamisel. Igal keele sõnal on keeruline ajalugu ja etümoloogia eesmärk on mõista seda ajalugu, et sõna oleks paremini mõistetav. Lisaks aitab keelesiseste sõnade etümoloogia vaatamine keeleteadlastel mõista keelt tervikuna ja samasse keeleperekonda kuuluvaid keeli.
Mõiste “etümoloogia” tuli esmakordselt inglise keelde aastal 1398 ja see on ühend kahest kreeka sõnast, etymon, mis viitab millegi tõelisele tähendusele, ja logos ehk “sõna”. Varasematel etümoloogiaüliõpilastel tekkis huvi laialdaselt kasutusel olnud sõnade ja nende päritolu vastu, mistõttu nad hakkasid uurima oma keele juuri ja ajalugu. Mõnel juhul mõtlesid sõnatudengid kahjuks välja rahvaetümoloogiad sõnadele, mis on lõbusad, kuid ei vasta tõele. Kuna mõne sõna rahvaetümoloogia on väga levinud, jääb sõnade tegelik juur mõnikord häguseks.
Uued sõnad sisestavad keelde mitmel viisil. Üks levinumaid on laenamine. Näiteks inglise keel on keel, mis on hästi tuntud sõnade laenamise poolest teistest keeltest. Tõepoolest, suur osa inglise keelest sisaldab laenatud sõnu nagu doppleganger, smorgasboard, pundit, aardvark ja amok. Sageli muutuvad sõna hääldus ja tähendus selle laenamisel ning algsed kasutajad ei pruugi seda pärast mitukümmend aastat kestnud kasutuselevõttu ära tunda.
Teine levinud uute sõnade allikas on sõnamoodustus. Sõnamoodustus hõlmab täiesti uute sõnade loomist, sageli keele olemasolevate sõnade liitmist või väljakujunenud sõna tähenduse muutmist. Kiirenenud teaduse ja tehnika arengu ajastul tekib hulgaliselt uusi sõnu ja tähendusi, nagu Internet, ruuter ja robot. Uusi sõnu saab luua ka liitmise teel, lisades olemasolevatele sõnadele nende tähenduse muutmiseks ees- või järelliiteid, nagu näiteks selliste sõnade puhul nagu ülistama, hariv, rapsodeerima ja 2006. aasta populaarne sõna tõepärasus. Mõnel juhul moodustub helisümboolikast uus sõna, mida nimetatakse ka onomatopoeiaks. Onomatopoeesia levinumad näited on sellised sõnad nagu mjäu, müra, sumin ja kõlin, mis illustreerivad nende tähendust nende tekitatava heliga.
Keeleõpe on oluline, sest see paljastab palju selle kultuuri kohta, milles keelt kõneldakse. Näiteks selgitades välja, kas sõnad on äsja moodustatud või laenatud, saavad keeleteadlased kindlaks teha, millal erinevad kultuurid omavahel kokku puutusid. Kuna sõnade tähenduses toimuvad peened üleminekud, võib etümoloogia illustreerida ka sotsiaalseid ja poliitilisi suundumusi. Paljude etümoloogiaüliõpilaste jaoks on see ka lihtsalt huvitav.