Sobriquet sarnaneb hüüdnimega, mida kasutatakse konkreetsele isikule, kohale või asjale viitamiseks ja mis võib olla ise määratud või teiste poolt antud. Seda terminit omistatakse sageli humoorikalt või selleks, et anda üsna maaliline silt, mida võib pidada komplimenteerivaks või halvustavaks. Ehkki funktsionaalselt sarnane hüüdnimega, on peamiseks erinevuseks hüüdnimede ja hüüdnimede vahel see, et sobrikette võib pidada olemuselt spetsiifilisemaks või rafineeritumaks hüüdnimevormiks. Sobrikett kasutatakse tavaliselt sellisel määral, et see muutub teistele kohe äratuntavaks ja selle kasutamine ei ole mõeldud segaduse tekitamiseks.
Mõiste “sobriquet” päritolu on mõnevõrra segane, kuna isegi vanemas kasutuses on selle sõna jaoks leitud mitmesuguseid kirjapilte. See muudab selle ühe päritolu või tähenduse sidumise keeruliseks, kuna erinevad kirjapildid võivad pärineda erinevatest keelelistest allikatest. Tõenäoliselt on see prantsuskeelne termin, kuigi isegi selle prantsuskeelne kirjapilt on aastate jooksul muutunud ja võib tuleneda ühest mitmest erinevast kasutusviisist. Sõna „sobriquet” tänapäevane kirjapilt ja kasutamine pärineb aga tõenäoliselt prantsuskeelsest sõnast, mis viitab lihalõikele looma lõua all.
Kasutuses on sobriquet sõna, mida tavaliselt kasutatakse teatud isiku või asja hüüdnimena. Hüüdnime ja sobriqueti eristamine on aga üsna segane ja ühe rühma hüüdnimenäiteid võib seejärel kasutada teise rühma hüüdnimede näidetena. Tavakasutuses saab neid kahte terminit vähese segaduseta kasutada üsna vaheldumisi. Täpsemas kasutuses võib aga kasutada sobrikette kui hüüdnimede rafineeritumaid või teravamaid vorme, mis on mõeldud konkreetse, tavaliselt positiivse või negatiivse varjundi edasiandmiseks.
Näiteks New Yorgile viitavat terminit “Suur õun” võib vaadelda kas hüüdnime või sõnana, olenevalt inimese eelistustest. Kuna see termin ei viita oma olemuselt kiindumusele või rahulolematusele, võib seda siiski pidada pigem hüüdnimeks; samas kui Pariisile viitav termin nagu “Armastuse linn” viitab selgelt positiivsele seosele ja seda peetakse tõenäolisemalt sobrikettiks. See eristus on siiski minimaalne ja seda ei tohiks pidada absoluutseks, kuna paljusid termineid, nagu William Shakespeare’i jaoks “Avoni bard” ja Abraham Lincolni jaoks “Aus abe”, võib vaadelda hüüdnimedena või sõnavõttudena. Nagu paljude keeleaspektide puhul, on hüüdnimede ja sõnavõtete õige eristamise osas palju paindlikkust ja ebakindlust.