Iseloomustus on protsess, mille käigus jutuvestja edastab loo publikule tegelase kohta teavet. Seda saab teha mitmel viisil ja see võimaldab tavaliselt publikul loo tegelasi paremini mõista. Otsene iseloomustamine on kirjeldavate sõnade kasutamine tegelase otseseks kirjeldamiseks lugeja või publiku jaoks. See on vastupidine kaudsele iseloomustamisele, mille puhul autor või muu jutuvestja kasutab tegelase tegevust, välimust ja muid elemente, et avaldada publikule tema kohta teavet.
Loo jutustamise aspektina on tugev iseloomustus üks olulisemaid tahke loos, mida kirjanik saab arendada. Tegelase kohta teabe edastamiseks saab kasutada erinevaid meetodeid ning meetodid sõltuvad sageli jutuvestja stiilist ja loo meediumist. Näiteks filmides, televisioonis ja koomiksites on sageli lihtne näidata palju teavet tegelaste kohta otse publikule, kuna nad näevad tegelasi tegelikult. Tekstilises keskkonnas olevad lood, nagu raamatud ja raadio, on mõnevõrra erinevad, kuna tegelaste kohta teabe väljendamiseks tuleb kasutada sõnu.
Otsene iseloomustamine on levinud viis, kuidas jutuvestja saab tegelase kohta teavet avaldada, kuigi kirjanduses peetakse seda sageli kahest meetodist nõrgemaks. Otsene meetod kasutab tegelase kohta teabe lugejale edastamiseks kirjeldavaid sõnu, tavaliselt omadussõnu. Seda tüüpi iseloomustuse näideteks on “Närviline kass”, “Üks jutukas tüdruk” ja “Üliaktiivne poiss”. Kõigis neis näidetes kasutatakse otseseid kirjeldusi – “närviline”, “jutuline” ja “üliaktiivne” -, et anda lugejale teavet tegelase kohta.
Kuigi seda tüüpi iseloomustus võib olla tõhus, peetakse seda sageli nõrgemaks jutuvestmisvormiks ja paljud kirjanikud eelistavad näidata lugejale tegelase üksikasju. Seda saab teha erineval viisil, kasutades tavaliselt tegelase välimust, tegevusi või sõnu. Kaudse iseloomustuse näide on selline lause nagu “Mees kõndis kiiresti läbi toa, lõi käega vastu baari ja kutsus kõva häälega jooma”. Sellest lausest näeb lugeja selgelt, et mees on keegi, kellel näib olevat kiire või kellel pole vähemalt aega segamiseks, ning võib olla ärritunud või vähemalt oma olemuselt antagonistlik. Kõik need üksikasjad antakse edasi mehe tegude kirjeldusega, mitte väitega “Ärenenud mehel oli kiire ja tellis ebaviisakalt joogi.”