Ringhäälestus on ringtee või mitmetähenduslik viis asjade ütlemiseks. Näiteks sõna „jänes” asemel ütlemine „teatud pikakõrvaline loom, kellel on porgandilembus” on ümbersõnaline. Ringlokatsiooni võib nimetada ka ambage’iks, ümberkujundamiseks, ümberkujundamiseks, perifraasiks või perifraasiks. Ümberringi rääkimiseks on palju erinevaid tüüpe ja palju erinevaid põhjuseid.
Üks lihtsamaid põhjuseid ümberlõikamiseks on võimetus meelde tuletada millegi jaoks õiget sõna. Seda juhtub sageli teise keele õppijatega, kuid see on iseloomulik ka teatud tüüpi afaasiale, ajukahjustusest tingitud keelekaotusele. Tuleb märkida, et enamik inimesi kogeb seda nähtust aeg-ajalt, isegi oma emakeeles. Ringhääling on sageli tõhus vahend sellistes olukordades asja selgeks tegemiseks.
Ringliigutust võib kasutada ka sotsiaalsetel põhjustel, näiteks vältimaks millegi ebaõnne või solvava ütlemist. Ümbersõnaline kõne kasutamine ebaõnne või tabu sõnade vältimiseks on eufemismi vorm. Mõnikord on eufemism lihtsalt ühe sõna asendamine teisega, kuid muudel juhtudel kasutatakse millegi kirjeldamiseks paljusid sõnu, selle asemel et kasutada selle jaoks õiget sõna, mida võib pidada solvavaks, häirivaks või õnnetuks. Näiteks võib öelda, et keegi “suri” või “ei ole enam meiega” selle asemel, et öelda, et see inimene suri, et vältida kuulajate ärritumist.
Ringhäälestust saab kasutada ka mitmetähendusliku või kahemõttelise rääkimise jaoks. Inimene võib kasutada mitmetähenduslikku ümberlõikavat kõnet efekti saavutamiseks, näiteks humoorikas kaksiksõnas või teatud tunnetuse sobitamiseks luuletuse riimi ja meetriga. Ümberkorraldavat kõnet saab aga kasutada ka petmiseks või eksitamiseks. Poliitikuid ja juriste süüdistatakse sageli seda tüüpi ümberkirjutamises, sest mõnikord võib olla väga raske kindlaks teha, kumba poolt poliitilises küsimuses tuleks toetada pelgalt selle pooldajaid kuulates või juriidilise lepingu peenemate punktide mõistmine.
Petmiseks mõeldud ümberkorraldamine ei piirdu siiski inimeste rühmadega, kes kasutavad erialakõnet professionaalselt. Selliseid kaheldamise näiteid võib kohata peaaegu igas olukorras. Näiteks võib ebaselge isik öelda: “Ma ei pruukinud olla täpselt aus”, selle asemel, et otse valet tunnistada.