Mõjul ja mõjul on sarnane tähendus ja sarnane hääldus, mistõttu on mõnikord raske teada, kumba kasutada. Üldiselt saavad inimesed vahet teha, vaadates, millist grammatilist rolli sõna mängib: mõjutamist kasutatakse peaaegu alati tegusõnana, efekti aga nimisõnana. Mõned inimesed kasutavad meeldejätmiseks ka trikke, näiteks mnemoonikat. Põhiliselt psühholoogia kontekstis on ka mitmeid erandeid afekti ja mõju levinud kasutusviisidest.
Mõjutamise tavalised kasutusviisid
Affect kasutatakse peamiselt tegusõnana. Sellel on kaks peamist tähendust, mis on omavahel tihedalt seotud. Enamasti tähendab see kellegi või millegi mõjutamist kas füüsilisel või psühholoogilisel viisil, nagu näiteks “Maal mõjutas teda nii sügavalt, et ta ei saanud rääkida” või “Tammi purunemine mõjutas veetaset allavoolu”. See võib tähendada ka teesklemist, et ta tunneb või mõtleb midagi, näiteks “Ta mõjutas huvi kunsti vastu” või “Ta mõjutas mõistma, mida ta ütles, kuigi ta oli tegelikult segaduses.”
Mõju ühised kasutusviisid
Sõna efekt kasutatakse peamiselt nimisõnana. Sellel on mitmeid seotud tähendusi, kuid üldiselt viitab see millegi tulemusele, jõule, mida miski võib konkreetse tulemuse saamiseks omada, või loodusnähtust. Näiteks „Valimiste mõju oli uus jõudude tasakaal” viitab otsesele tulemusele, samas kui „Maali mõju temale oli tema enda loomingu inspireerimine” keskendub jõule, mida on vaja millegi teoks tegemiseks. Nähtusi nimetatakse sageli ka efektideks, näiteks “fotoelektriliseks efektiks” või “kasvuhooneefektiks”.
Afekti erandid
Afekti kasutatakse nimisõnana harva, tavaliselt psühholoogia või sotsioloogia kontekstis. Sel juhul on inimese afektiks tema tuju või vaimne seisund. Emotsioonide puudumine, mida nimetatakse tasaseks afektiks, on tegelikult mitme vaimse seisundi, sealhulgas skisofreenia sümptom. Veelgi harvemini kasutatakse afekti arhailiselt sõnana kiindumuse kohta, mida keegi võib võtta – poosi või meelelaadi, näiteks “Tema afekt oli õppimine ja armuline, kuid need meist, kes teda tundsid, teadsid paremini.” Mõlemal juhul on rõhk välimusel: millises meeleolus inimene näib olevat ja kuidas ta käitub, kuigi tema tegelikud tunded või isiksus võivad olla erinevad.
Efekti erandid
Mõju kasutatakse aeg-ajalt ka tegusõnana, tavaliselt viidates millelegi, mis põhjustab midagi muud. Grammatiliselt võtab see objekti ja sellele on sageli lisatud “-ed” lõpp. Näiteks võib inimene öelda: “Valimised viisid lõpuks ellu muutuse, mida inimesed olid lootnud”, kasutades mõju verbina, mis tähendab “põhjustas”. See kasutus on mõnevõrra levinum kui afekti nimisõna kasutamine, kuid siiski palju vähem levinud kui efekti tavapärane kasutamine nimisõnana.
Vigade vältimine
Kuna afekt ja mõju jäävad üldiselt kindlate grammatiliste rollide juurde, saavad lugejad sageli teada, milline neist valida, tuvastades lauses sõna eesmärgi. Mõned inimesed kasutavad meeldejätmiseks ka mäluseadmeid, näiteks tegusõna on tegevussõna ja nii tegevus kui ka afekt algavad tähega “a”. Üks levinumaid vigu on mõju või mõju asendamine mõjutamise ja mõjutamisega, kuna nende erinevus on peen: esimene tähendab millegi otsest põhjustamist, teine aga millegi mõjutamist. Kui kavatsus on ebaselge, on afekti valimine verbiks palju tõenäolisem.