Kaldkriips on pigem tüpograafias kui kirjavahemärkides kasutatav märk ning seda kasutatakse tavaliselt mitmes erinevas arvutiprogrammeerimiskeeles ja ka mitmel muul arvutiotstarbel. Seda märki kasutatakse sageli koodi erinevate aspektide eristamiseks, kuigi seda saab kasutada ka koodirea jätkamiseks või kataloogide ja alamkataloogide eraldamiseks. Koodis saab seda kasutada lokaatori ja käsu eraldamiseks, kuigi see sõltub kasutatavast programmeerimiskeelest. Mõnel juhul võib kaldkriipsu kasutada vaheldumisi ettepoole suunatud kaldkriipsuga, kuigi need on grammatiliselt kokkusobimatud.
Tüpograafilise märgina võeti kaldkriips kasutusele 1960. aastatel, et seda saaks kombineerida kaldkriipsuga, et luua arvuti kodeerimisel mitu erinevat valikut. Tavaliselt on seda kujutatud kui “” ja seda on jätkuvalt kasutatud arvutiprogrammeerimisel; olenevalt keelest võib sellel olla mitmeid eesmärke. Tuntud ka kui pöördkaldkriips, kaldkriips, pao- ja bash, kasutatakse kaldkriipsu peaaegu ainult andmetöötluses ja seda võib mõnikord kasutada vaheldumisi kaldkriipsuga, kuigi ainult arvutikasutuses, mitte grammatikas.
Kaldkriipsu üks levinumaid kasutusviise on arvutiprogrammeerimine, kus seda saab sageli kasutada koodirea pikendamiseks. Tavaliselt tehakse seda ühe koodirea jätkamiseks uuele reale, et see ei muutuks eriti pikaks ja raskesti loetavaks või kirjutatavaks. Mõnes arvutikontekstis kasutatakse kaldkriipsu sageli faili asukoha või aadressi erinevate osade eraldamiseks erinevatesse kataloogidesse ja alamkataloogidesse. Faili asukoht, mis on tähistatud kui “c:exampleexample2example3”, viitab sellele, et fail “example3” asub kaustas nimega “example2”, mis asub teises kaustas “example”, mis asub “c:”-draivil.
Grammatilises kontekstis ei ole kaldkriipsu selgelt määratletud, kuigi mõnikord võib seda ekslikult kasutada kaldkriipsu asemel. Kaldkriipsu, mis jagab võtit küsimärgiga, kasutatakse sageli ideede eraldamiseks või kahe sõna vahelise seose loomiseks. Üks selle märgi levinud kasutusala on fraas “ja/või”, milles märk näitab, et kumbki sõna võib konkreetses kontekstis sobida. Mõned isikud võivad kasutada kaldkriipsu, kui kaldkriips on sobiv; see on muutunud arvutikasutajate seas tavalisemaks.