Arvutid ja arvutivõrgud on enamiku organisatsioonide funktsionaalsuse lahutamatud osad. Nende süsteemide eest hoolitsevad infotehnoloogia (IT) spetsialistid, keda nimetatakse võrguadministraatoriteks ja süsteemiadministraatoriteks. Võrgu- ja süsteemiadministraatori erinevus seisneb selles, millist arvutisüsteemi osa nad haldavad. Süsteemiadministraator haldab organisatsiooni arvuteid, samas kui võrguadministraatori ülesanne on hallata seda, kuidas arvutid omavahel suhtlevad.
Nii võrgu- kui ka süsteemiadministraator peavad sageli aru saama, kuidas oma võrgus olevaid arvuteid konfigureerida ja tõrkeotsingut teha. Lisaks peavad nad mõlemad sageli mõistma võrgu loomise põhitõdesid, kui mitte muul põhjusel, vaid tõrkeotsingu protsessis abistamiseks. Süsteemiadministraatori ülesandeks on tavaliselt tegeleda väiksema ulatusega probleemidega, nagu arvutikasutaja probleemid ja riistvaraprobleemid. Võrguadministraator aga tegeleb suuremahuliste probleemidega, nagu võrguturve ja arvutitevahelise suhtluse haldamine.
Süsteemiadministraatorid peavad põhjalikult tundma operatsioonisüsteeme, mida kasutavad organisatsiooni arvuti operatsioonisüsteemi kõik arvutid. Nende ülesanne on hallata teisi arvutikasutajaid kasutajakontode lisamise ja kustutamise kaudu, samuti riist- ja tarkvaraprobleemide tõrkeotsing. Süsteemiadministraator on tavaliselt esimene, kelle poole kasutajad probleemi ilmnemisel pöörduvad. Mõned suuremad organisatsioonid palkavad tehnilise toe osakonna, et nõustada kasutajaid oma probleemide lahendamisel, kuid kui see ei aita, edastatakse probleem süsteemiadministraatorile.
Andmete varundamine, jõudluse optimeerimine ning värskenduste ja paikade rakendamine arvutitarkvarale ja operatsioonisüsteemidele on kõik süsteemiadministraatori tööd. Samuti on ta tavaliselt võimeline kirjutama väikeseid tarkvaratükke, mida nimetatakse skriptideks, mis automatiseerivad teatud arvutitoiminguid. Süsteemiadministraator tegeleb ka turvaprobleemidega, mis võivad anda sissetungijale juurdepääsu arvutile.
Kui organisatsioon peab oma võrku lisama rohkem arvuteid, pöördub ta oma võrguadministraatori poole, et kavandada ja viia ellu laienemisstrateegia. Võrgustiku loomisel on peamine erinevus süsteemi ja võrguadministraatori vahel see, et võrguadministraator on viimane kaitseliin. Probleemid, mida süsteemiadministraator lahendada ei suuda, on tavaliselt võrguga seotud, näiteks organisatsiooniväliste sissetungijate turvarikkumised, ja nendega peab tegelema võrguspetsialist.
Võrguadministraatorid võivad täita ka võrguinseneride rolli. See hõlmab tervete arvutivõrkude kavandamist ja ehitamist nullist. Nende oskused on uue organisatsiooni IT-infrastruktuuri loomisel võtmetähtsusega vara.
Samuti erinevad võrgu- ja süsteemiadministraatori jaoks kasulikud või nõutavad sertifitseerimistüübid. Süsteemiadministraatorid võivad vajada sertifikaate, nagu Microsoft Certified Professional (MCP) või Red Hat ja CompTIA seeria sertifikaadid. Võrguadministraator võib seevastu vajada lisaks sellele ka mitmesuguseid muid Cisco ja Novelli võrguriistvara ja -tehnoloogiaga seotud sertifikaate.
Võrgu- ja süsteemiadministraatori ametite palgamäärad on sarnased. Kuna võrguadministraatorid võivad olla ka võrguinsenerid, võib nende potentsiaalne palk märkimisväärselt tõusta. Võrguadministraatorid, kes täidavad ka süsteemihaldusülesandeid, on töökoha turvalisuse kõrgeimal tasemel tänu nende tähtsusele organisatsioonile, kus nad töötavad.