Urtikaaria ja nõgestõve vahel pole vahet. Urtikaaria on nahahaigus, mis põhjustab tugevat sügelust ja kõrgete siledate nahalaikude kiiret arengut. Seda nimetatakse tavaliselt nõgestõveks ja see on sageli allergilise reaktsiooni märk. See seisund esineb kõige sagedamini näol ja kehatüvel. Mõnikord ulatub kahjustatud piirkond kurku ja põhjustab hingamisraskusi. Nendel rasketel juhtudel võib osutuda vajalikuks epinefriini või kortikosteroidide erakorraline süstimine.
Urtikaariat iseloomustab erineva suurusega punaste ja valgete täppide puhang, mis tekivad äkki kas väikestes piirkondades või üle kogu keha. Tihti tekivad ja kaovad kiud, mis kestavad mõnest minutist kuni päevani. Mõnikord võib haiguspuhang kesta nädalaid. Äge urtikaaria kestab vähem kui kuus nädalat, samas kui krooniline vorm kestab kauem. Nõgestõvega võivad kaasneda täiendavad sümptomid, nagu tugev sügelus, palavik ja iiveldus.
Seda seisundit võib põhjustada allergia teatud toitude, eriti karpide, maasikate või tomatite suhtes. Urtikaaria võib olla ka reaktsioon ravimitele, toiduvärvidele või loomanahale. Kokkupuude teatud taimedega, putukahammustused ja putukahammustused võivad samuti põhjustada haiguspuhangu. Külm ilm, päikesevalgus ja treening on teadaolevalt põhjustanud ka urtikaariat ja nõgestõbi. Eelsoodumus nõgestõve tekkeks kipub esinema perekondades.
Urtikaaria diagnoos põhineb sümptomite jälgimisel. Kui patsiendil esineb korduvaid nõgestõve puhanguid, võib tema arst põhjuse väljaselgitamiseks teha allergiateste. Allergiatestid võivad olla ulatuslikud ja võtta aega, kuna kahtlustatavaid vallandajaid testitakse individuaalselt, enne kui neid saab allahinnata. Paljude kahtlaste toiduainete kõrvaldamine ja seejärel ükshaaval uuesti sissetoomine aitab mõnikord põhjuse tuvastada.
Urtikaaria ja nõgestõve sügelemist ja lööbeid ravitakse antihistamiinikumidega. Mitu korda päevas ettenähtud annuses manustatuna aitab õiget tüüpi antihistamiin turset kontrolli all hoida, takistades vabaneval histamiinil nõgestõbi vallandada. Unisus ja suukuivus on antihistamiinikumide sagedased kõrvalnähud, mistõttu võib ebamugavustunde minimeerimiseks olla vaja perioodiliselt kohandada ravimi tüüpi ja annust. Tõsist urtikaaria puhangut ravitakse mõnikord põletiku vähendamiseks kortikosteroididega.
Urtikaaria ja nõgestõve ennetamine saavutatakse vältides kokkupuudet vallandava aine või allergeeniga. Mõnikord ei ole võimalik käivitavaid aineid või allergeene tuvastada. Tundmatutel põhjustel tekkinud nõgestõbi nimetatakse idiopaatiliseks. Idiopaatiline urtikaaria võib põhjustada kroonilisi sügeluse ja turse ning vajada regulaarset ravi antihistamiinikumide või antihistamiinikumide ja kortikosteroidide kombinatsiooniga.