UNIX® ja Linux® on kahte tüüpi operatsioonisüsteemid, mis võivad kasutaja vaatenurgast olla üsna sarnased, kuid on sisemiselt väga erinevad. Operatsioonisüsteemi (OS) tuumad on erineva ülesehitusega ja nõuavad erinevaid seadmedraivereid. Linux®-i operatsioonisüsteemid on sageli täielikult avatud lähtekoodiga tarkvara, samas kui paljud UNIX®-i rakendused seda ei ole. UNIX®-i ja Linux®-i kasutavad ettevõtted, valitsused ja üliõpilased sageli mitmesuguste andmetöötlusülesannete jaoks. Neid kasutatakse ka paljudes käeshoitavates seadmetes, näiteks mobiiltelefonides, pihuarvutites (Personal Digital Assistant) ja netbook-arvutites.
Algne UNIX® OS töötati välja ettevõttes American Telephone and Telegraph Company (AT&T) 1969. aastal. 1970. aastatel litsentseeris AT&T operatsioonisüsteemi ja selle lähtekoodi paljudele äriettevõtetele ning USA valitsusele ja haridusasutustele. Paljud variatsioonid on välja töötatud väljaspool AT&T-d, osaliselt tänu reaktsioonidele ettevõtte kasvavatele kontrolli- ja litsentsitasudele. Mõned neist variantidest vastavad rohkem 1980. ja 1990. aastate mitteametlikele UNIX® standarditele kui teised. UNIX® on üsna lai mõiste ja see on sageli seotud operatsioonisüsteemi sarnaste, kuid mitte standardiseeritud versioonidega.
Berkeley Software Distribution (BSD) on konkureeriv UNIX®-i versioon, mis töötati välja California ülikoolis Berkeleys. Tasuta avatud lähtekoodiga variatsioon nimega 386BSD ilmus esmakordselt 1992. aastal, aasta pärast seda, kui Linus Torvalds alustas esimese Linuxi® tuuma kirjutamist. Enamik UNIX®-i rakendusi ei ole avatud lähtekoodiga, mis on UNIX®-i ja Linux®-i suur erinevus. UNIX®-i müüakse sageli üsna piirava litsentsiga, mis sisaldab suurt tasu kasutaja või saidi kohta. Seevastu Linux® süsteeme levitatakse tavaliselt vabalt koos lähtekoodiga GNU üldise avaliku litsentsi (GPL) liberaalsete tingimuste alusel.
Linux® OS töötati välja kaua pärast UNIX® küpsemist. UNIX® ja Linux® jagavad paljusid samu kontseptsioone ning mõlemaga kaasasolevad tarkvaratööriistad pakuvad sarnaseid funktsioone. Linux®-i kerneli ja muu OS-i tarkvara disain ja juurutamine erineb aga UNIX®-ist. Paljud GNU projekti poolt välja töötatud utiliidid, kompilaatorid ja toimetajad levitatakse koos Linux® OS-iga. GNU eesmärk on toota ja hooldada UNIX®-iga ühilduvat tasuta tarkvarasüsteemi, sealhulgas tuuma.
Torvaldsi loodud Linux® kernel, mida levitatakse GNU GPL tingimuste alusel, on kõigi Linux® süsteemide alus. See on üldiselt väiksem ja tõhusam kui enamik UNIX®-i tuumasid, mis on algusest peale loodud UNIX®-iga väga sarnaseks. Seadme draiverid, failisüsteemid ja muud OS-i sisemised on siiski üsna erinevad. UNIX® ja Linux® süsteemid nõuavad seetõttu iga seadme jaoks eraldi draivereid, kuna need ei ole selles osas ühilduvad.
UNIX®-i ja Linux®-süsteemide kasutajaliidesed on samuti sageli erinevad. UNIX® on traditsiooniliselt kasutanud tekstipõhist käsurea liidest, mis on saadaval ka Linux®-iga. Paljud arendajad on loonud Linux® jaoks täisfunktsionaalsed graafilise kasutajaliidese (GUI) süsteemid, millest osa on ka üle viidud UNIX®-i.
Suur avatud lähtekoodiga arenduskogukond toetab ja täiustab pidevalt Linux® tuumasid, GNU utiliite ja nendega seotud tasuta tarkvara. Seevastu igal UNIX®-i versioonil on oma väike spetsialiseerunud arendajate rühm, kellest enamik töötab konkreetse UNIX®-i müüja heaks. UNIX®-i tugi on sageli saadaval ainult müüja või kolmanda osapoolega sõlmitud tasulise tugiteenuse kaudu.