Ühe- ja topeltjutumärgid on tavalise tüpograafilise märgi kaks erinevat vormi ja nende kasutamise teadmine võib alguses olla pisut keeruline. Stiiliküsimused tekitavad alati palju vaidlusi ja ühe- või kahejutumärkide valik on suuresti stilistiline, kuid pisut teades saate aru, miks mõned inimesed eelistavad ühte kasutada.
Esiteks määratleme, mis need märgid täpselt on. Topeltjutumärgid on see, mida enamik ameeriklasi peab lihtsalt jutumärkideks, kaks rida, mis võivad olla sirged või kõverad ja mis sisaldavad teksti “sellist”. Ühekordsed jutumärgid on seevastu nende üherealine versioon, kas üks sirgjoon või üks kõverjoon, mida britid nimetavad tavaliselt pöördkomaks, “niimoodi”. Rangelt võttes peaksid nii ühe- kui ka kahekordsed jutumärgid olema kõverjoonelised, kuid üha sagedamini on jutumärkidena kasutusel ka apostroofid ja sirgjoonelised jutumärgid, sirgjoonelised vasted.
Ameerika inglise keeles on ühe- ja topeltjutumärkide kõige põhilisem reegel lihtsalt see, et jutumärkide lisamiseks tuleks vaikimisi kasutada topeltjutumärke. Ühekordseid jutumärke seevastu kasutatakse tsitaatide sees olevate tsitaatide lisamiseks. Briti inglise keeles on see standardreegel aga ümberpööratud, vaikerežiimiks on pöördkoma ja topeltjutumärke kasutatakse ainult jutumärkides olevate jutumärkide puhul. Aja jooksul on see aga järk-järgult nihkunud ja praegu pole harvad juhud, kui paljud briti inglise keele järgijad alustavad jutumärkidega.
Erinevat tüüpi jutumärke saab kasutada ka ühe sõna või fraasi kompenseerimiseks lause sees, kui tegelikult ei tsiteerita midagi. See on tavaliselt mõeldud tähistama, et kirjanik kavatseb seda sõna kasutada iroonilises või sarkastilises asjas. Seda võib aga kasutada ka muudel põhjustel, näiteks lauses: Kaardil tähistas kohta ‘X’.
Siin on jällegi kultuuriline erinevus selles, millal kasutada ühe- ja kahekordseid jutumärke. Ameerika standard on endiselt suures osas kasutada sõna tasaarvestamiseks topeltjutumärke, mida mõnikord nimetatakse hirmujututeks, samas kui Briti standard on pöördkoma kasutamine. See eristus on suures osas säilinud ja on suhteliselt haruldane näha Briti inglise keele kirjanikku, kes kasutab ühe sõna või fraasi kompenseerimiseks topeltjutumärke.
Seda kõike muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et ameeriklased kasutavad sõna tasaarvestamisel sageli Briti standardit ühe jutumärgi kohta. Ja kui sel eesmärgil kasutatakse ühe- või topeltmärke, siis on tavaline, et ka Briti standardid paigutatakse kirjavahemärkidest väljapoole jutumärki, näiteks lause lõpetamisel sõnaga “niimoodi”. Tavaliselt pannakse Ameerika inglise keeles kirjavahemärgid jutumärkidesse.