Mis vahe on tinnituse ja hüperakusia vahel?

Tinnitus ja hüperakusia on kaks kuulmishäirete sümptomit, mida mõnikord täheldatakse koos. Tinnituse korral kuulevad patsiendid helisevat või sumisevat müra ilma helistiimulita, samas kui hüperakuusiaga kaasneb suurenenud helitundlikkus. Kaasatud võivad olla üks või mõlemad kõrvad ning mõlema seisundi kõige levinum põhjus on rutiinne kokkupuude väga suure müraga, mida sageli kogevad tööstus- ja ehitustöölised ning mõned muusikud. Ravivõimalused on olenevalt põhjusest erinevad ja võivad hõlmata ravi audioloogiga ja ravi neuroloogiga.

Tinnituse korral tunnevad patsiendid kõrvus heli, kuigi heli ei teki. Enamasti väljendub see heliseva helina, mille intensiivsus võib olla erinev. Hüperakuusiga inimesed kogevad isegi väikseid helisid väga valjuna, sisuliselt nii, nagu oleks keegi kõik looduskeskkonna helitugevuse nupud valjemaks keeranud. Mõlemad probleemid on pigem kuulmiskaotuse sümptomid kui eraldiseisvad seisundid.

Kõrvakahjustus võib põhjustada tinnitust ja hüperakuusiat ning seda võib seostada ka neuroloogiliste probleemidega, nagu õnnetustest ja degeneratiivsetest haigustest põhjustatud ajukahjustus. Kõige sagedamini on tinnitus ja hüperakuusia seotud mürast põhjustatud kuulmislangusega. Inimestel tekib mürast põhjustatud kuulmislangus, kui nad puutuvad kokku väga valju müraga ilma piisavat kuulmiskaitset kandmata.

Hüperakuusiaga võivad kaasneda ka tasakaaluhäired, mida nimetatakse ka vestibulaarseteks häireteks. Lisaks kuulmise kasutamisele on kõrvasisesed õrnad struktuurid seotud ka tasakaalutundega. Kui need on kahjustatud, võib patsiendil olla probleeme tasakaaluga ning tal võib tekkida iiveldus, oksendamine ja muud probleemid, kuna kehal on raske orienteeruda ilma toimiva vestibulaarsüsteemita.

Tinnituse ja hüperakusiaga patsiente võivad uurida neuroloogid ja audioloogid. Patsiendi haigusloo kohta teabe kogumiseks viiakse läbi üksikasjalik patsiendiintervjuu ja see teave kombineeritakse testitulemustega, et teha kindlaks, miks patsiendil on kuulmislangus. Ravi võib hõlmata kõrvakaitse lisamist edasiste kahjustuste vältimiseks ja ravi audioloogiga.

Suurenenud teadlikkus sellistest seisunditest nagu tinnitus ja hüperakusia on viinud mitmete meetmeteni, et võimalusel ära hoida kuulmiskaotust. Nende hulka kuuluvad kohustuslikud kõrvakaitsed valju müraga keskkondades ning tõhusama ja mugavama kuulmiskaitse väljatöötamine. Eelkõige muusikud on kuulmiskaitse edendamisega palju tegelenud.