Suu- ja kurguvähk mõjutab suu ja kurgu piirkonda. Need kaks organit on osa suuõõnest ning neil on olulised rollid ja funktsioonid, nagu hingamine, närimine, rääkimine ja neelamine. Elundid koosnevad olulistest struktuuridest, sealhulgas põskede sisevooder, huuled, igemed, hambad, keel, suupõhi, tarkusehammaste tagune piirkond, süljenäärmed, kõri ülaosa, limaskesta pind, kõri ja neelu ning mandlid . Need erinevad koed, mis moodustavad suuõõne, koosnevad ehitusplokkidest, mida nimetatakse rakkudeks.
Tavaolukorras läbivad keharakud kasvu- ja jagunemistsükli, moodustades vastavalt vajadusele uusi rakke. Kui rakud vananevad, nad surevad ja nende asemele tulevad vastsündinud rakud. Aeg-ajalt tuleb ette vigu ja selle tulemusena tekivad tarbetult uued rakud ja vanad rakud ei sure välja. Lisarakud tekitavad kudede massi, mis võib põhjustada suuvähki.
Suuõõne vähk võib hõlmata nii suu- kui kurguvähki. Esimene on põhjustatud rakkude kasvust, mis areneb kontrollimatult suu mis tahes osas, sealhulgas huultel, keelel, põrandal ja suu katusel, põskede ja huulte sees ning suu tagaosas, suu taga. tarkusehammas. Viimast põhjustavad healoomulised kasvajad, mis tekivad neelus, mis on kaela sees olev õõnes toru, mis algab nina tagant ja lõpeb hingetoru ja söögitoru ülaosas. Suu- ja kurguvähk on erinevat tüüpi vähk. Iga suu- ja kurguvähi tüüp mõjutab suu ja kurgu piirkonna erinevat osa.
Ühest küljest hõlmab suuvähk erinevat tüüpi ja enam kui 90% neist on lamerakk-kartsinoomid. Seda tüüpi rakud on nahaga sarnased lamedad rakud, mis katavad suu. Kartsinoom tähendab vähki ja lamerakk-kartsinoom on vähk, mis moodustub nendes konkreetsetes rakkudes. Üks vähem levinud lamerakk-kartsinoomi tüüp, verrukoosne kartsinoom, leitakse ligikaudu ühel kahekümnendikul suuvähi juhtudest ehk ainult 5% juhtudest. Muud suuvähi tüübid on järgmised: süljenäärmevähk, mis saab alguse süljenäärmerakkudest ja on enamasti adenokartsinoomid; lümfoom, mis saab alguse lümfikoest keelepõhja ja mandlite lähedal; melanoom, mis saab alguse naha pigmendirakkudest suu ümbruses või huultel; ja adenoidne tsüstiline vähk, mis areneb näärmekoest ja esineb enamasti kõrvasüljenäärmes.
Seevastu kurguvähk hõlmab nina taga asuva kõri ülaosa vähki, mida nimetatakse ninaneeluks. Teised piirkonnad, mida võib mõjutada, on neelu keskmine osa, mida nimetatakse orofarünksiks, ja neelu alumine osa ehk hüpofarünks. Kõrivähk, mida tavaliselt nimetatakse häälikuks, võib samuti kuuluda kurguvähi tüübi hulka. Nagu suuvähk, on enamik kurguvähki lamerakk-kartsinoomid. Kurguvähki nimetatakse ka neeluvähiks.