Riigivõlakirjad ja riigivõlakirjad on väärtpaberid, mida müüb Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium. Seda tüüpi probleemidel on kaks peamist erinevust. Esimene erinevus seisneb selles, et riigivõlakirjade tähtaeg on alla ühe aasta, samas kui riigivõlakirjade tähtaeg on üle 10 aasta. Teine erinevus seisneb selles, et riigivõlakirjadel ei ole intressimakseid ja riigivõlakirjadel on intressimaksed poolaastas.
Nii riigivõlakirjadel kui ka riigivõlakirjadel on täpselt määratletud tähtaeg. Riigivõlakirjad moodustavad umbes ühe kolmandiku USA valitsuse tasumata võlast ja neid emiteeritakse kord nädalas, tähtajaga kolm kuud, kuus kuud ja üks aasta. Riigivõlakirjad müüakse oksjonil esmaspäeviti, maksetähtaeg on järgmine neljapäev. Riigivõlakirju lastakse välja neli korda aastas – veebruaris, mais, augustis ja oktoobris – tähtaegadega 15, 20 ja 30 aastat.
Riigivõlakirjad müüakse allahindlusega ning kasum kajastub ainult nimiväärtuse ja allahindlushinna vahes. Riigivõlakirja ostust saadav kasum kajastub nimiväärtuse ja soodushinna vahes ning poolaasta intressikupongi maksete summas. Nii riigivõlakirju kui ka riigivõlakirju peetakse kõige turvalisemateks võimalikeks investeeringuteks, mida investor saab teha, kuna neid toetab USA valitsus. Nende lühema tähtaja tõttu peetakse riigivõlakirju laialdaselt nendest kahest vähem riskantsemaks.
Riigivõlakirjade intressimäärad arvutatakse riigivõlakirjadest ja riigivõlakirjadest ning need kajastavad intressimäärasid, millega USA valitsus saab osta USA dollareid. Huvitavat seost riigivõlakirjade ja riigivõlakirjade vahel illustreerib tulukõver. Tootluskõver kujutab eeldatavat tootlust või investeeringutasuvust aja jooksul ja see arvutatakse alglaadimismeetodina tuntud protsessi abil, mis arvutab erinevate väärtpaberite nullmäära.
Nagu arvata võib, on investeeringu tasuvus tavaliselt suurem, kui raha investeeritakse pikemaks perioodiks. Sellises tavaolukorras kaldub diagramm ülespoole, madalamate tootlustega lühiajaliselt – kolm kuud kuni üks aasta – ja kõrgemad tootlused pikemas perspektiivis – viis kuni 30 aastat. Harvadel majanduskriisi hetkedel on tulukõver ümberpööratud, mida nimetatakse tagurdamiseks. Sellises olukorras peetakse riskantsemaks hoida pikaajalisi väärtpabereid.