Mõisteid “riik”, “riik” ja “riik” kasutavad sageli vaheldumisi need, kes pole nende mõistete õige kasutamisega tuttavad. Vee veelgi sogamaks muutmiseks visatakse sageli sisse ka fraase nagu iseseisev riik ja rahvusriik. Kuigi need terminid on sarnased ja kergesti segi aetavad, eristavad need mõned eristatavad erinevused. Mõnel juhul võib sama piirkonna kirjeldamiseks kasutada „osariiki” ja „riiki”, „rahvas” on mõnevõrra vähem määratletud mõiste.
Kui seda kasutatakse suure algustähega, on osariigil väga erinev tähendus kui sellel, mida USA kodanike seas tavaliselt teatakse. Iseseisev riik on sama mis iseseisev riik – see on piirkond, millel on rahvusvaheliselt tunnustatud piirid ja oma valitsus. Seda peavad tunnustama ka teised riigid ja omama suveräänsust, mis tähendab, et see ei ole ühegi teise riigi võimu all. Muud nõuded hõlmavad alalisi elanikke, transpordisüsteemi, haridussüsteemi ja korrastatud majandussüsteemi. Ta emiteerib oma raha ja suudab reguleerida nii sise- kui väliskaubandust.
Ilma algkapitalita on sellel terminil väga erinev tähendus ja seda kasutatakse tavaliselt suurema riigi väiksema jaotuse kirjeldamiseks. Ameerika Ühendriikide näitel on Ameerika riik valitsev riik, samas kui kõik 50 osariigist on suurema valitsuse väiksem määratletud territoorium. Mõistet “provints” võidakse kasutada ka mõnes riigis, näiteks Kanadas.
Paljudel riikidel on ka territooriume. Näiteks Austraalias on kuus osariiki ja kaks suurt territooriumi. Kuigi territoorium on suurema rahva valitsuse all, puuduvad sellel tavaliselt samad valitsusvolitused, mis osariigil või provintsil.
Mõistet “rahvas” on veidi keerulisem defineerida. Rahvas on rühm inimesi, kellel on ühine keel, kultuur, institutsioonid, ajalugu ja religioon. Need rühmad on suuremad kui üks hõim või väike kogukond ja hõlmavad sageli tervet riiki. Kui rahval on oma eraldiseisev riik, nimetatakse seda rahvusriigiks. Näiteks Jaapan, Saksamaa ja Prantsusmaa. Mõnel riigil võib olla mitu riiki, nagu Kanada puhul, ja mitte kõigil rahvastel ei ole oma riiki.