Pangakonto omanikele üle maailma on saadaval kaks automaatset makseviisi: püsimakse ja otsekorraldus. Nende vahel on kaks suurt erinevust: tehingu allikas ja makstavad summad. Püsimakse on kontoomaniku käskkiri pangale tasuda kindlaksmääratud graafiku alusel konkreetne summa kolmandale isikule. Otsekorraldus on kolmanda isiku algatatud ja kontoomaniku poolt alguses heaks kiidetud maksekorraldus; pärast heakskiitmist saab kolmas osapool esitada pangale otsekorraldusi mis tahes summas, sageli määramatute ajavahemike järel. Püsimakse ja otsekorralduse saab tühistada kontoomaniku lihtsa juhisega pangale.
Püsimaksed, mille on koostanud konto omanik, maksavad kolmandale isikule ainult kindla summa. Seega sobivad need kõige paremini makseteks, mille summad ei muutu kunagi, näiteks üüri- või hüpoteegimaksed, kindlustusmaksed või perioodilised sissemaksed säästuprogrammidesse. Tavaliselt kulub püsikorralduse täitmiseks kaks kuni kolm päeva ja selle saab tavaliselt igal ajal tühistada, välja arvatud päev enne ülekande tegemist ja päev. Ameerika Ühendriikides ei ole püsikorraldused nii tavalised kui teistes riikides.
Otsekorralduse algatab kolmas osapool, näiteks kommunaalettevõte, krediitkaardiettevõte või võrguteenuse pakkuja. Nõusolek saadakse tarbijalt, sageli paberkandjal, kuid sagedamini veebis. Tihti tasutakse ka ühekordsete ostude eest nii veebis kui ka traditsioonilistes jaemüügikeskkondades otsekorraldusega. Kui otsekorraldus jääb kehtima ka pärast esialgset müüki, kiidab klient täiendavate võlgnetavate summade sissenõudmiseks tavaliselt konkreetse kokkuleppe heaks, mida nimetatakse “otsekorralduse mandaadiks”.
Püsikorralduse ja otsekorralduse erinevus on kolmandale osapoolele – maksjale – oluline, kuna püsikorralduse täitmine võtab kauem aega. Kui kolmas isik esitab maksmiseks otsekorralduse, kantakse raha kohe üle. Seevastu kui kontoomanik esitab püsimaksekorralduse teatud kuupäeval, ei pruugi raha laekuda saaja kontole kuni kolme päeva jooksul pärast ülekande jõustumise kuupäeva. Ettevõtted eelistavad otsekorraldusi, kuna neil on võimalik koguda mitmesuguseid summasid alati, kui nende tähtaeg saabub, kuigi paljud esitavad vabatahtlikult otsekorraldusi vaid kord kuus. Lisaks on kolmanda osapoole seisukohast, kui tasumisele tulevad väikesed lisasummad, näiteks teenustasud, palju mugavam debiteerida otse tarbija pangakontot, mitte saata paberarvet.
Tarbija seisukohast on samuti oluline vahe püsimakse ja otsekorralduse vahel. Kõigi tehingute puhul, mille puhul tasumisele kuuluv summa jääb samaks või seda tuleb harva korrigeerida, on eelistatud püsimaksemakse, kuna see kaitseb kolmanda osapoole ettenägematute või ebatäpsete tasude eest. Need tasud, olenemata sellest, kas need on kolmanda osapoole arvates õigustatud või mitte, segavad tavaliselt kontoomaniku eelarve koostamist. Arvestades võimalikku kokkupuudet inimliku eksimuse või pettusega, on püsikorraldus tarbija seisukohast selgelt eelistatum.
Kuigi tarbija saab tühistada nii püsikorralduse kui ka otsekorralduse, on funktsionaalne erinevus kontrolli all. Tarbija säilitab püsikorralduse üle absoluutse kontrolli ja ainult vetoõigus otsekorralduse üle; see tähendab, et tarbija ei tohi anda oma pangale korraldust tasuda osa, kuid mitte kõiki kolmanda isiku otsekorraldusi. Kolmas osapool omab olulist kontrolli otsekorraldusprotsessi üle ja paljud karistavad kliente, kes volituse tühistavad.