Käpp ja papaia on terminid, mida kasutatakse sageli vaheldumisi ja paljudel juhtudel eeldatakse, et need viitavad samale puuviljatüübile – kollasele melonilaadsele puuviljale, mis kasvab paljudes troopilises kliimas. Vaatamata segadusele on käpp ja papaia kaks eraldi taimeliiki, kusjuures domineerivat papaialiiki nimega Carica papaia kasvatatakse Lääne-Indias, Lõuna-Ameerikas ja Hawaiil, aga ka Indias ja teistes riikides. Hästi kasvatatud papaialiike on ligikaudu 45 ja neid nimetatakse mõnikord ka käpakäpadeks. Tõeline käpp kuulub aga perekonda Asimina, mis koosneb kaheksast liigist, mis on levinud Põhja-Ameerika riikidest USA-st ja Kanadast ning mida seal kasvatatakse ja süüakse palju vähem.
Üks peamisi erinevusi käpa ja papaia vahel on nende kohalike taimede suuruses, millelt viljad korjatakse. Kui papaiapuud on tõelised puud, mis võivad kasvada 33 jala (10 meetri) kõrguseks, siis käppa peetakse põõsasteks või väikesteks puudeks, mis ulatuvad sageli vaid 7 jala (umbes 2 meetri) kõrguseks. Käpa- ja papaiapuud domineerivad ka erinevates kliimates, kusjuures papaia eelistab sooja ja niisket troopilist keskkonda ning käpp talub ja kasvab hästi parasvöötme künklikul maastikul.
Teine oluline erinevus käpa ja papaia vahel on puuviljas endas. Papaia on magus troopiline puuvili, millel on avokaadot meenutav kuju ja mis võib olla kuni 18 tolli pikk (45 sentimeetrit), kui see on täielikult laagerdunud. Käpavilja peetakse aga tegelikult pikliku kujuga marjaks, mis kasvab vaid 6 tolli (16 sentimeetri) pikkuseks ja millel on mahedam maitse nagu banaanil.
Kuigi käpa- ja papaialiigid avastasid umbes samal perioodil Ameerika mandrile asunud varajased koloniaal-asukad, on nad sellest ajast saadik valinud selgelt erinevaid teid. Arvatakse, et papaia pärineb Lääne-India saareriikidest ja Lõuna-Ameerika põhjapoolsetest troopilistest piirkondadest, kust hispaanlased võtsid sellest proove 1500. aastate alguses tagasi Euroopasse ja sealt levis laialt üle maailma. 1911. aastal tutvustati Hawaii, Barbadose ja Jamaica saartele ka populaarset papaiatüvi nimega “Solo”, mille sisemus on kollase asemel roosa.
Käpapuuvilju ei säilitata ega tarnita hästi nagu enamik troopilisi puuvilju, mistõttu pole see Põhja-Ameerikas laialdast domineerimist saavutanud. Sellel on teatav populaarsus Cajuni toiduvalmistamise seas USA Mehhiko lahe piiririikides, näiteks Louisianas. Seda on kasvatatud ka Mississippi jõest ida pool, sest selle avastas 1541. aastal Hernando de Soto, kuulus 16. sajandi Hispaania maadeuurija ja konkistadoor, kes oli esimene eurooplane, kes ületas Mississippi jõe kontinendi sisemust uurides. Pawpaw USA-s ja Kanadas müüakse sageli väljas asuvatel talupidajate turgudel, mis on sageli kogunud marju metsas kasvavatelt põõsastelt. Mõned USA osariigid on aga teinud jõupingutusi põõsa või puu väikeste puistute kasvatamiseks ning seda on kasvatatud ka sellistes riikides nagu Rumeenia, Iisrael ja Jaapan.