Osteoporoos ja osteomalaatsia on haigused, mis mõjutavad luude tugevust ja elujõudu; nende põhjused ja sümptomid on aga põhimõtteliselt erinevad. Olemasolevate luude degeneratsioon, mis mõnikord esineb vanematel inimestel, ei ole osteoporoos ainult vanema elanikkonnaga. Teisest küljest põhjustab osteomalaatsia luude pehmenemist ja see on tingitud organismi suutlikkusest luua terveid luid, kas toitumisvaeguse või põhihaiguse tõttu.
Osteoporoos, mille tagajärjeks on rabedad, poorsed luud, on seisund, mille korral luutihedus on kahjustatud. Luumassi areng saavutab haripunkti 30ndate alguses ja seejärel väheneb vananedes. 30. eluaastate alguses hea luumassiga inimestel on hilisematel aastatel väiksem tõenäosus haigestuda osteoporoosi.
Mitmed tegurid võivad suurendada osteoporoosi tekkevõimalust, sealhulgas hormooni östrogeeni vähenemine, puudulik toitumine, alkoholi liigtarbimine ja suitsetamine. Postmenopausis naistel on suurenenud risk osteoporoosi tekkeks, sest östrogeen kaitseb luutihedust. Kaltsiumi-, D-vitamiini- ja fosforivaegus toitumine võib samuti kaasa aidata luude hõrenemisele.
Põhjuslikke seoseid suitsetamise või alkoholi liigtarbimise ja osteoporoosi vahel on raske hinnata. Mõned eksperdid väidavad, et mõõdukas alkoholi tarbimine, isegi kuni kaks jooki päevas, võib aidata vältida luude hõrenemist. Teised väidavad, et uuringud näitavad negatiivset seost luutiheduse vähenemisega liigse alkoholitarbimise tõttu. Osteoporoos on sagedamini suitsetajate seas, kuid põhjuslikku seost on jällegi raske kindlaks teha. Võib juhtuda, et inimestel, kes suitsetavad ja joovad liiga palju, on üldiselt kehvad terviseharjumused, mis suurendab osteoporoosi riski.
Kuigi nii osteoporoos kui ka osteomalaatsia põhjustavad luude degeneratsiooni, tekitab osteomalaatsia haprate luude asemel pehmeid luid. Noorematel inimestel nimetatakse seda haigust rahhiidiks. Osteomalaatsia on tingitud D-vitamiini ja kaltsiumi puudusest toidus. Nende puuduste põhjus võib ulatuda kaugemale toiduga tarbimisest ja olla tingitud haigusseisundist, mis takistab nende toitainete imendumist. Teatud neeru- ja maksahäired ning tsöliaakia – võimetus töödelda gluteeni sisaldavaid toite – võivad takistada organismil luude ehitamiseks vajalike toitainete õiget omastamist.
Luumurrud võivad tuleneda kas osteoporoosist ja osteomalaatsiast; osteoporoosil on aga harva mingeid ilmseid sümptomeid kuni luumurdude ilmnemiseni. Osteomalaatsia seevastu võib põhjustada valu alaseljaosas, puusades ja jalgades ning põhjustada lihasnõrkust. Nii osteoporoosi kui ka osteomalaatsia ravi võib hõlmata kaltsiumi ja D-vitamiini toidulisandeid, kuigi arstid määravad sageli osteoporoosi raviks ravimeid, mis võivad luuhõrenemist tagasi pöörata ja korrigeerida.