Mis vahe on mütoloogial ja folklooril?

Erinevus mütoloogia ja folkloori vahel võib olla üsna peen ning termineid kasutavad sageli vaheldumisi nii ilmikud kui ka väljakujunenud teadlased. Üks levinud meetod, mida võib nende kahe termini eristamiseks kasutada, on aga see, et keegi võtab arvesse loo ulatust ja kasutab seda mütoloogia ja folkloori eristamiseks. Mütoloogia viitab tavaliselt millelegi äärmiselt suurele mastaabilt ja ulatuselt, mis hõlmab sageli laia geograafilist ulatust ja tuhandeid aastaid. Rahvaluule on aga tavaliselt väiksema ulatusega ja seda peetakse sageli tavainimeste mütoloogiaks, kuigi need lood võivad olla sama hästi tuntud.

Nii mütoloogial kui ka folklooril on palju ideid ja aspekte, kuigi neid termineid saab kasutada üsna erinevate mõistete viitamiseks. Seda tüüpi süsteemides räägitavate lugude ulatust ja ulatust kasutatakse sageli nende eristamiseks. Loo skaala ei viita tingimata sellest teadlike inimeste arvule, vaid pigem loo olemusele ning selles leiduvate sündmuste ja tegelaste tüüpidele. See skaala võib aga aja jooksul muutuda ja seega võib tekkida üleminek folkloori ja mütoloogia vahel.

Mütoloogiat peetakse tavaliselt folkloorist palju suuremaks ning see hõlmab titaanlikke sündmusi ja tegelasi. Lugu, mida räägitakse universumi loomisest või maailma loomisest, nimetatakse tavaliselt mütoloogiaks. Samamoodi on mütoloogia tegelased sageli suuremad ja võimatumad kui rahvaluules levinud tegelased. Nii mütoloogia kui ka folkloor hõlmavad väljamõeldud lugusid ja tegelasi, kuid müütide inimesed on sageli jumalikud või surematud olendid, kes võitlevad fantastiliste koletistega ja osalevad sündmustes, mis kujundavad maailma olemust.

Seevastu folkloor tekib tavaliselt väiksemas mahus ja hõlmab intiimsemat ümbrust, sündmusi ja tegelasi. Rahvaluulelood hõlmavad tavaliselt kohalikku ümbrust ja sündmusi, näiteks selgitusi selle kohta, kuidas lähedal asuv mets tekkis või kunagi konkreetses piirkonnas elanud kuninga sünd. Nende tegelaste seikluste ja tegude tüübid on sageli ka väiksema ulatusega, näiteks lahing, mis annab kohalikule mäele nime, või kohalike fantastiliste olendite tüübid. See eristus mütoloogia ja folkloori vahel võib aga kohati olla hägune, näiteks juhtudel, kui väiksematest juttudest saavad suuremad jutud, nagu kuulsate muinasjuttude või Arthuri legendi areng.