Nii multikultuursus kui sulatusahi on mõisted, mis on seotud ühiskonna mitmekesisuse teemaga. Need on kaks erinevat vaadet kultuurilisele mitmekesisusele. Peamine erinevus multikultuursuse ja sulatusahju teooriate vahel seisneb selles, kas tuleks soodustada eraldiseisvaid kultuurirühmi või peaks riigis olema üks põhiline kultuurinorm.
Arusaam mitmekesisusest kui sulatusahjust, kus inimesed enam-vähem järgivad ühte kultuurinormi, eelnes ühiskonnas mitme kultuuri ideele. Sulatusahi põhiidee seisneb selles, et kõik ühiskonna inimesed sulanduksid kokku, moodustades domineerival kultuuril põhineva põhikultuurinormi. Selle vaate kriitikud viitavad sageli sellele, et selline mõtlemine tekitab sallimatust kultuuriliste erinevuste suhtes ja soosib ainult status quo’d ehk domineerivat kultuuri. Itaalia politoloog Giovanni Sartori ei nõustu selle kriitikaga. Sartori rõhutab, et paljud erinevad kultuurilised identiteedid ühes riigis põhjustavad eraldatust ja getosid.
Ameerika ajaloolane Francis Fukuyama ei nõustu Sartoriga. Fukuyama arvates peaks ühiskond koosnema paljudest erinevat tüüpi sotsiaalsetest ja kultuurilistest eluviisidest. Ta peab seda multikultuursust ühiskonna jaoks positiivseks, Sartoris aga negatiivseks. Ei multikultuursus ega mitmekesisuse sulatusahi mudel pole täiuslik ning riigi valitud mudeli mõjud sõltuvad ka seadusandlusest või selle puudumisest.
Näiteks, kas inimesel on lubatud kanda pigem traditsioonilist riietust kui vormiriietust tööl, mis nõuab ühe standardvormi kandmist? Kui traditsiooniline riietus on multikultuursuse vaimus lubatud, siis Sartoriga nõustujad ütleksid ilmselt, et see tekitaks hõõrumisi ja eristaks inimest eakaaslastest veelgi rohkem. Seevastu Fukuyamaga nõustujad väidavad tõenäoliselt, et kui kultuurne riietus pole lubatud, tunneks inimene end sunnitud assimileeruma või läheks kaasa domineeriva kultuuri uskumuste ja traditsioonidega ega tunneks end täielikult endana. või ennast.
Mõnes lääneriigis, näiteks USA-s, oli mitmekesisuse mentaliteet pigem sulatusahjus, enne kui 1980. aastateks muutus multikultuursemaks poliitikaks. Paljud tegurid toovad kaasa muutusi otsustes, kas toetada sulatusahju lähenemisviisi või multikultuurset aspekti. Pinged domineerivate ja teiste kultuuride vahel ning küsimused selle kohta, mis on võrdsus, on ühised motivaatorid, mis motiveerivad ümber mõtlema ühiskonna seisukohta kultuurilise mitmekesisuse suhtes.