Mõisteid “minimaalne palk” ja “elamispalk” kasutatakse palkade teatud aspektide kirjeldamiseks, kuna need on seotud töötajatele antavate hüvitistega. Iga mõiste all mõeldakse teatud segadust, mistõttu on vaja määratleda erinevused iga palgaliigi vahel. Põhimõtteliselt on miinimumpalk kindlaksmääratud summa tunnis, mida tööandjad peavad maksma töötajatele teatud tööliikide piires, kui need töötajad vastavad antud jurisdiktsioonis kehtivate palgaseadustega kehtestatud kvalifikatsioonile. Seevastu elatusraha on summa, mille töötaja peab teenima, et teatud piirkonnas või piirkonnas oleks õiglane elatustase.
Üks peamisi erinevusi miinimumpalga ja elatusmiinimumpalga vahel on see, et esimene on sageli fikseeritud, teine aga muutuv. Näiteks võib riigi valitsus kehtestada miinimumpalga, mis kehtib kõigile kehtivate palgaseadustega hõlmatud töötajatele, ja tööandjad peavad riigi kõigis osades seda järgima, makstes kvalifitseeritud töötajatele vähemalt seda miinimumpalka. Elatusraha puhul võib inimväärse elatustaseme saavutamiseks vajalik summa olla mõnes piirkonnas, näiteks suurlinnades, suurem, samas kui madalam palk võimaldaks sama elatustaseme või elatustase mõnes teises piirkonnas, näiteks maapiirkonnas.
Teine erinevus miinimumpalga ja elatusmiinimumpalga vahel seisneb selles, et miinimumpalk on avaliku korra küsimus, mille suurus määratakse valitsusasutuse egiidi all tehtud finantsanalüüsi põhjal. Elatispalk on subjektiivsem ja põhineb sellel, mida leibkonnad peavad maksma, et teatud piirkonnas elades põhivajadused rahuldada. Valitsused ei kehtesta elatusraha, kuigi ei ole ebatavaline, et eri piirkondade keskmise elukalliduse andmed avaldavad teatud mõju kogu riigi miinimumpalga määramisele.
On olukordi, kus miinimumpalk ja elatuspalk võivad tegeliku summa poolest olla väga lähedased. See kehtib piirkondades, kus elukallidus on suhteliselt madal. Sagedamini on keskmine elatusmiinimum märgatavalt kõrgem praegusest seadusega nõutavast miinimumpalgast, mis sunnib miinimumpalga eest töötamist nõudvaid tarbijaid tegema elamispinda ja kulutusi sõprade või sugulastega elamispinna jagamiseks. Kui miinimumpalga ja elatusmiinimumi vaheline lõhe kasvab liiga kiiresti, sekkuvad paljud valitsused majanduse funktsiooni, töötades sageli selle nimel, et soodustada kulude vähenemist, mis aeglustab elatusraha edasiliikumist ja hoiab ära suurema ebavõrdsuse kogu majanduses.