Metafoori ja sümboli erinevus seisneb selles, et metafoor on ühe idee või objekti otsene asendamine teisega, sümbolit kasutatakse aga millegi muu vihjamiseks. Metafoorid muudavad oma pinnatähendusi, kuid sisemine tähendus on muutumatu. Sümbolite pindmine tähendus on vähem oluline kui sisemine tähendus.
Metafoori ja sümbolit võib kasutada paljudes kunsti- ja kirjandusvormides. Nende erinevus seisneb selles, et sümboleid ei kasutata retoorikas ega diskursuses, metafoore aga. Retoorikas kasutatakse metafoore tavaliselt loona või laiendatud anekdoodina. Neid kasutatakse näite esitamiseks selle kohta, mida kõneleja või kirjutaja üritab öelda.
Metafoorid on pidevad ja võivad moodustada narratiivi osi. Pikka metafoori tuntakse kas laiendatud metafoori või allegooriana. Filmid, luuletused ja romaanid võivad sisaldada sümboleid, kuid narratiivse vahendina kasutatakse ainult metafoore. Mõnikord on metafoorid terved filmid, luuletused ja romaanid, nagu näiteks “Loomade farm”, mis on allegooria bolševike revolutsioonist Venemaal.
Üks erinevus metafooride ja sümbolite vahel on see, et sümbolid on lakoonilisemad. Sümbol võib olla üks inimene või objekt ja selle saab sisestada suuremasse tükki või narratiivi. Lühikesed metafoorid, kus on sarnased sõnade asendused, ei ole metafoorid ega sümbolid. Nende hulka kuuluvad näiteks metonüümia ja kenningid, kus sõnad asendatakse teiste sama põhitähendusega.
Carl Jung uskus, et märgid ja sümbolid on lahus. Tema ideed sümbolite kohta on seotud tema ideedega arhetüüpidest. Jungi jaoks on Kristus mina sümbol. Selles mõttes on sümbolid kultuurispetsiifilised, kuid samas ka sügavalt isiklikud. Sümbolites sisalduvad tähendused on sinna pandud inimeste poolt.
Metafoori ja sümboli erinevusi kunstis näitab maalipaari võrdlemine. Sandro Botticelli maalis “La Primavera” aastal 1482, samas kui Hans Holbein Noorem maalis “Saadikud” 1533. “La Primavera” räägib näiliselt kevadest, kasutades mütoloogiliste olendite hulka. Seevastu “Saadikud” räägib Jean de Dinteville’i ja Georges de Selve kohtumisest.
Pealtnäha pakub “La Primavera” mütoloogiliste figuuride sarnaseid asendusi kevadele. See võib viidata ka ideedele kogu maailma õitsengu ja Eedeni aia kohta. Teised, näiteks Marsilio Ficino, peavad seda neoplatoonilise armastuse metafooriks. Metafoori ja sümboli erinevus seisneb siin selles, et kogu maal on üks metafoor või allegooria.
“Saadikud” kasutab sümboleid, et anda lisateavet selle kohta, kes on tegelaskujud ja mis on nende kohtumise taga. See ei püüa rääkida teist lugu, vaid anda lisateavet. Näiteks Georges de Selve põlve kõrval olev laut on rahu sümbol, kuid nöör on katkenud, et sümboliseerida ebakõla.