Mis vahe on mälul ja andmesalvestusel?

Sageli aetakse segi mõisted mälu ja andmesalvestus. Mõlemad on vahendid, mille abil arvuti salvestab andmeid, mida kasutatakse ülesannete täitmiseks. Sellisena mõõdetakse mõlemat baitides. Mälu ja andmesalvestus on aga kaks eraldiseisvat üksust ja termineid ei tohiks omavahel vahetada. Mälu nimetatakse tavaliselt muutmäluks (RAM), kuid see hõlmab ka kirjutuskaitstud mälu (ROM). Andmete salvestamist nimetatakse ka kõvakettaruumiks.

Peamine erinevus mälu ja andmesalvestuse vahel on nende funktsioon. Salvestusruumi kasutatakse kogu arvuti teabe hoidmiseks. Kõvakettale salvestatud andmed on püsivad ega kao arvuti väljalülitamisel. Faili kustutamisel eemaldatakse ainult juurdepääs sellele failile, mitte teave ise. Seetõttu suudavad arvutieksperdid teavet arvutisse taastada, isegi kui see teave on kustutatud. Faili jäädavalt kustutamiseks tuleb kõvaketas vormindada või üle kirjutada. On isegi võimalik, et kuigi ketas on vormindatud, saab ekspert siiski teavet vaadata. Saadaval on programmid, mis kirjutavad ketta teabele mõttetuid andmeid, muutes teabe kellelegi loetamatuks.

Mälu seevastu võimaldab arvutil kõvakettalt failidele kiiresti juurde pääseda. Kui arvutis töötab mõni rakendus, näiteks tekstitöötlusseade, hangib keskprotsessor (CPU) andmed kõvakettalt ja laadib need RAM-i, võimaldades kiiret juurdepääsu. Arvuti RAM-i hulk piirab korraga käivitatavate programmide arvu. Kuna RAM-i salvestatud teave läheb arvuti väljalülitamisel kaotsi, kirjutab faili salvestamine sellisesse rakendusse teabe kõvakettale, et see ei läheks kaduma.

ROM-i kasutatakse alglaadimise püsivara, teabe, mida arvuti käivitamiseks kasutab, salvestamiseks. Alglaadimispüsivara käsib arvutil kontrollida kõiki oma süsteeme ja riistvara ning avab arvuti operatsioonisüsteemi. ROM sisaldab ka teavet, mis hoiab arvuti ja selle erinevate riistvaramanuste korralikult töös. Erinevalt RAM-ist ei lähe ROM-i salvestatud teave arvuti väljalülitamisel kaotsi.
Mälu ja andmesalvestus võivad siiski koos töötada. Kui arvutil ei ole protsesside toetamiseks piisavalt RAM-i, teisendab see osa kõvakettast virtuaalmällu. Virtuaalne mälu toimib samamoodi nagu RAM. Kuna see on aga kõvaketta osa, aeglustab virtuaalmälu kasutamine arvuti tööd. Üks võimalus sellest mööda minna on lisada haigele arvutile mälu. On ka tooteid, mida tuntakse irdmäluna, millest mõned on draivid ja kompaktkettad (CD-d), mis võimaldavad kasutajatel faile salvestada ja arvutist arvutisse teisaldada.