Mis vahe on lihtintressil ja liitintressil?

Rahanduses on intress enamiku investeerimis- ja laenuotsuste oluline osa. Intress on paljuski “laenutasu”: see on raha, mida võetakse või makstakse laenu kogusumma alusel ja mida tavaliselt arvutatakse kahel viisil. Lihtintress on intress, mis arvutatakse põhiosa kindla protsendimäära alusel ja jääb samaks kogu investeeringu kestuse jooksul. Liitintress põhineb samuti protsendil põhimõttest, kuid siis lisatakse ise põhimõttele, nii et põhimõte — ja sellelt võlgnetav intressisumma — kasvab iga uue intressiperioodiga. Kuigi lihtintress ja liitintress võivad pealtnäha sarnased tunduda, annavad need aja jooksul palju erinevaid tulemusi.

Lihtintressi põhiprintsiip on, et intressimäär jääb samaks ning võlgnetavad maksed on prognoositavad ja fikseeritud. Näiteks kui inimene võtab kaheaastase isikliku laenu summas 100 USA dollarit (USD), mis põhineb lihtintressimääral 10% aastas, on tema tasumisele kuuluv intress 10 USD aastas ja koguvõlg on 120 USD. Lihtintressi arvutamise valem on I=PRT, kus “I” on koguintress; “P” on põhimõte; “R” on intressimäär kümnendkoha kujul; ja “T” on laenu kogukestus aastates.

Kui samale laenule oleks kehtinud liitintress, oleks võlgnetav kogusumma olnud veidi suurem. Nii liht- kui ka liitintressimäärad kasutavad arvutamise alusena põhimõtet, kuid liitstsenaariumi korral kasvab see põhimõte iga intressimaksega. See tähendab, et pärast esimest aastat ei oleks näites põhimõte enam 100 USD, vaid pigem 110 USD. Sellele summale arvutatakse teise aasta 10% intress, mis tähendaks, et võlgnetava summa lõppsumma oleks 121 USD.

Liitintress arvutatakse valemiga S=P(1+R/N)NT, kus “S” on investeeringu tulevane väärtus; “P” on algne põhimõte; “R” on intressimäär kümnendkoha kujul; “N” on intresside liitmise kordade arv aastas; ja “T” on laenu kogukestus aastates. Liitintressi stsenaariumide puhul on liitintressimäär väga oluline. Mõned laenud, nagu näites, lisatakse igal aastal. Teised kasutavad igakuist liitintressi või isegi igapäevast liitintressi skeemi. Aja jooksul ja suuremate rahasummade puhul võivad lihtintressid ja liitintressid anda väga erinevaid tulemusi.

Lihtintress ja liitintress võivad olla soovitavad erinevates olukordades, kuigi liitintress on nii hea kui ka halvem intressiarvestus, mida pangad ja finantsasutused kasutavad kõige sagedamini. Liitintress soosib tavaliselt laenuandjat, kuna laenuperioodi lõpus on rohkem raha võlgu. Enamik krediitkaardiettevõtteid pikendab krediiti pideva liitmisskeemi alusel, kus iga kuu või aasta väljavõtte kogusummalt arvutatakse intressi ja võlgneb see. See võib paljude laenuvõtjate jaoks muuta kogusumma tagasimaksmise keerulisemaks, kulukamaks ja õigeaegsemaks.

Krediitkaardi kasutajatel ei ole üldjuhul valikut liht- ja liitintressi vahel. Mitmel viisil teeb liitintress paljudele krediitkaardifirmadele krediidi pikendamise võimalikuks. Tarbijatel võib aga olla rohkem sõnaõigust muude investeeringute ja finantstehingute osas. Valik ei ole alati nii otsene kui valik lihtintressi ja liitintressi vahel, kuid mõnikord annavad pangad ja teised laenuandjad laenuvõtjatele teatud paindlikkust intressimäärade, sageduse ja intressi arvutamise süsteemi osas. Erinevad pangad ja asutused pakuvad erinevaid, sageli konkureerivaid intressimäärasid, mistõttu on oma uurimistöö paljudel juhtudel end ära tasunud.