Lairibaühendus ja sissehelistamine on kaks erinevat meetodit Interneti-ühenduse loomiseks. Interneti arenedes ja arvutite kui elujõuliste äritööriistade ja kasulike koduste infohaldusvahenditena arenedes sai Interneti-ühendus prioriteediks ning sissehelistamine oli mugav viis olemasoleva telefonitaristu selle teostamiseks kasutada. Lairibaühendused toimivad ka telefonisüsteemi infrastruktuuri kaudu, kuid kasutavad kasutamata telefoniliine, vabastades seega kasutajad sissehelistamisega seotud piirangutest. Tarbijatele on saadaval nii lairiba- kui ka sissehelistamisühendus, kuid lairibaühendus on palju populaarsem.
Sissehelistamisühendus Internetiga eeldab, et arvuti saadetud digitaalne kood tõlgitakse analoogsignaaliks, mida saab telefoniliini kaudu saata. Kui arvuti teisest otsast need signaalid vastu võtab, tuleb need analoogist digitaalkoodiks tagasi tõlkida. Telefoniliini mõlemas otsas olevad arvutid peavad olema varustatud spetsiaalsete seadmetega, mida nimetatakse modemiteks, et teostada tõlkimist digitaalsele koodile ja sealt välja. Asjaolu, et arvutikood saadetakse analoogsignaalina, piirab koodi edastamise kiirust telefonisüsteemi võimalustele. Üldiselt, mida suurem on edastatav fail, seda kauem see aega võtab.
Varaseimad kaubanduslikult saadaolevad modemid pakkusid väikese kiirusega andmeedastuskiirust ning saadaolevad modemid muutusid kiiresti kiiremaks ja keerukamaks, kuni jõudsid andmeedastuskiiruseni 56 kilobitti, mida tavaliselt nimetatakse 56k-ks. Telefonisüsteemide piirangute tõttu on see teoreetiliselt kiireim saadaolev sissehelistamisühendus.
Mugavusega kasutada juba olemasolevat taristut, erinevalt uue ehitamisest, kaasnes kaks puudust – kulukas ja aeganõudev. Iga Interneti-seanss tuli luua eraldi: pääseda juurde telefoniliinile, valida Interneti-teenuse pakkuja telefoninumber ja luua iga Interneti-seansi jaoks eraldi ühendus. See protsess võttis aega ja tegelik andmete edastamine oli aeglane ja seda võis aeglasemaks muuta mitme muutuja tõttu. Näiteks võivad signaali kvaliteeti halvendada sellised asjad nagu modemi ja telefonifirma seadmete vaheline kaugus ning keskjaama jagavate abonentide arv.
Lisaks ühenduse loomisele kulunud ajale ja aeglastele andmeedastuskiirustele oli sissehelistamisega Interneti-juurdepääs ebamugav nendele leibkondadele, kus oli vaid üks telefoniliin. Interneti-seansi ajal ei saanud nad helistada ega kõnesid vastu võtta; lisaks, kui keegi majapidamises telefoni vastuvõtja konksu otsast tõstaks, katkeks internetiühendus.
Teine tegur, mis suurendas Interneti kasutamise kulusid, oli asjaolu, et kasutajad pidid maksma telefoniettevõttele Interneti-ühenduse aja eest ühendustasusid, samuti nende Interneti-teenuse pakkuja kehtestatud kasutustasusid, mis põhinevad tavaliselt ühenduse koguajal. Paljud kasutajad teatasid, et igakuised kogukulud ületasid 250 USA dollarit (USD).
Lairiba- ja sissehelistamisega Interneti-ühendused erinevad mitmel viisil. Kuigi mõlemad kasutavad telefoniliine, ei jaga lairibaliini telefoniga. Kasutajad ei jäeta Internetti kasutades telefoni kasutamisest ilma ning telefonifirmale ei maksta Interneti-ühenduse kasutamise aja eest. Tegelikult on lairibaühendusega Interneti-ühendus pidev – pärast installimist ei katke ühendus kunagi, nii et kasutajal pole vaja teha muud, kui avada brauseriaken; ühenduse loomiseks ei lähe aega.
Andmeedastuskiirus on veel üks oluline erinevus lairiba- ja sissehelistamisühenduse vahel. Kui sissehelistamisühendused piirduvad sisuliselt 56k-ga, mida pakuvad kõige kaasaegsemad sissehelistamismodemid, siis lairibaühendused on võimelised palju suuremaks kiiruseks, mõnel juhul üle tuhande korra kiiremaks. Enamikku mänge ja muid meelelahutusrakendusi saab kasutada ainult lairibaühendusega.
Tarbijate sissehelistamisühenduse kasutamise kulud on oluliselt vähenenud, kuna Interneti-teenuse pakkujad lõpetasid esmalt Interneti-ühenduse aja eest tasu võtmise ja seejärel alandasid oma tariife, et kliente säilitada. Lisaks saavad enamik kasutajaid kasutada kindla tasumääraga telefonikasutusplaane, nii et nad ei maksa telefoniettevõttele telefoni kasutamise eest rohkem kui kindlat kuutasu.