Kolostoomia ja ileostoomia puhul viiakse läbi soolestiku osa kõhu pinnale, et luua väljaheidete äravoolupunkt, kui patsiendi sooletrakt ei tööta normaalselt. Kolostoomi korral on kaasatud sooleosa osa jämesoolest, mida tuntakse ka käärsoolena. Seevastu ileostoomi puhul kasutatakse niudesoole ehk peensoole otsa, jättes käärsoole täielikult mööda. Mõlemat protseduuri kasutatakse paljudes erinevates olukordades ning kolostoomiale ja ileostoomiale on välja töötatud mõned alternatiivid, et anda patsientidele rohkem võimalusi.
Mõlema protseduuri puhul viiakse patsient üldanesteesia alla, et kirurg saaks teha kõhuõõneoperatsiooni. Mõned stoomiprotseduuri näidustused võivad hõlmata soolevähki, paranemiseks aega vajavad kausi vigastused, soole perforatsioonid ja põletikust põhjustatud tõsine soolekahjustus. Kirurg võtab probleemse piirkonna kohal oleva sooleosa ja loob kõhu kaudu väljalaskeava. Väljalaskeava kinnitub väljaheite kogumiseks koti külge.
Mõlemad protseduurid on potentsiaalselt pöörduvad ja operatsioone võib kasutada ajutise meetmena, kui patsiendi sooled taastuvad meditsiinilisest probleemist, näiteks vigastustest, mis nõuavad paranemiseks aega. Vigastatud kausi osast saab stoomiprotseduuriga mööda minna, et see paraneks, ja seejärel saab kirurg naasta, et operatsiooni tagasi pöörata, kui sool on taas terve. Kolostoomi ja ileostoomi ümberpööramise edukuse määrad on erinevad, sõltuvalt sellistest teguritest nagu patsiendi üldine tervislik seisund ning kirurgi oskused ja kogemused.
Neid protseduure seostatakse populaarses ettekujutuses kardetud stoomikotiga, välise kotiga, mida kasutatakse väljaheidete kogumiseks. Stoomikoti haldamine nõuab teatud koolitust ja harjutamist, kuid kui patsiendid sellega harjuvad, saavad nad pärast kolostoomi või ileostoomiat tegeleda mitmesuguste tegevustega, sealhulgas spordiga ja raske füüsilise tegevusega. Mõned kirurgid on välja töötanud ka alternatiive, nagu protseduurid sisemise kogumiskotiga või protseduurid, mille puhul avaus suletakse ja soolestikku loputatakse perioodiliselt, et see vajadusel välja voolata. Patsiendid võivad soovida arutada kõiki saadaolevaid võimalusi enne protseduuriga nõustumist.
Kui soovitatakse kolostoomi ja ileostoomiat, on see tavaliselt tingitud sellest, et kirurg usub, et need on parimad ravivõimalused. Protseduurid on invasiivsed ja nõuavad patsiendi elustiili kohandamist ning neid ei soovitata kergekäeliselt. Patsiendid peaksid operatsiooniks valmistudes küsima oma kirurgidelt järelhoolduse ja muude küsimuste kohta, et nad teaksid, mida oodata.