Mis vahe on kohtureporteril ja stenograafil?

Mõisteid kohtureporter ja stenograaf kasutatakse sageli vaheldumisi, kuigi tegelikult on nende kahe vahel mitmeid erinevusi. Üldiselt pakuvad mõlemad ametid sõna-sõnalt transkriptsiooniteenust, et muuta suuline dialoog kirjalikeks juriidilisteks dokumentideks. Erinevalt stenograafist täidab kohtureporter sageli lisaks transkriptsioonile täiendavaid ülesandeid ja võib leida tööd lisaks kohtusaalile. Teine erinevus nende kahe töö vahel on see, et kohtureporter nõuab ametlikku kooliharidust, samuti litsentsi või tunnistust, samas kui stenograafiks saamine seda ei tee.

Nii kohtureporteri kui ka stenograafi põhiülesanne on sõna-sõnalt transkribeerida toimuvat arutelu, näiteks koosolekul või kohtuistungil. Ärakirjad peavad olema täpsed ja täielikud juriidilised dokumendid, mille saab seejärel kohtule või avalikkusele esitada. Mõnel juhul transkribeeritakse dialoog reaalajas, teistel aga salvestatakse see heliseadmetega ja kirjutatakse hiljem välja. Transkriptsiooni hõlbustamiseks kasutatakse sageli stenotüüpmasinat, et kiiresti sisestada kiirkood või stenomask, mis võimaldab mikrofoni rääkida ja salvestuse eesmärgil dialoogi korrata.

Üks erinevus kohtureporteri ja stenograafi vahel on see, et kohtureporteril on tavaliselt peale transkribeerimise ka kohustused. Võib pakkuda kurtidele mõeldud subtiitrite tõlkeid, pakkuda notariteenuseid või täita haldusülesandeid. Lisaks võidakse talt nõuda dokumentide teabe korrastamist ja uurimist, advokaatide ja kohtunike abistamist või tunnistajatele vande andmist.

Erinevalt stenograafist võib kohtureporter leida tööd väljaspool kohtusaali. Paljud neist töötavad vabakutselistena igal üksikjuhul eraldi. Võib töötada ka advokaadibüroos, valitsusasutuses või televisioonivõrgus.

Teine erinevus nende kahe vahel on vajamineva koolihariduse hulk. Kohtureporteriks saamiseks kulub tavaliselt kaks kuni neli aastat ametlikku kooliharidust ning kogu maailmas on palju koole ja kolledžeid, mis pakuvad vajalikke kursusi. Samuti nõuab kohtute aruandlus tavaliselt piirkondlikku litsentsi või ametliku eksami sooritamisega sertifitseerimist.

Teisest küljest kulub stenograafiks saamiseks vaid umbes kuus kuud koolitust. Litsentsi pole vaja, kuigi on kohti, mis pakuvad vabatahtlikku sertifitseerimist. Kuna see amet vajab vähem kooliharidust, teenitakse tavaliselt madalamat palka kui kohtureporter. Samuti on see üha vähem levinud kui kohtute aruandlus, kuna isiklikud abistajad saavad järjest enam stenograafi ülesandeid täita.