Erinevused ie ja eg vahel on olulisemad, kui paljud arvavad, ning nende kahe lühendi väärkasutamine on tavaline. Mõlemad on ladina terminite lühendid. Esimene, st, on lühend sõnast id est, mis translitereerub kui “see on” või “teisisõnu”. Teine, nt, tähistab exempli gratia, mis tähendab “näidise huvides”, kuid sageli tõlgitakse kui “näiteks”.
Võiks eeldada, et st kasutatakse eelnevalt väljaöeldu selgitamiseks või teiste sõnadega väljendamiseks. Õige on st kasutusel järgmine: „Ta süda vajus, kui laev vette kadus; st ta oli laastatud.” Mõned kirjutajad võivad siin kasutada nt kogemata või isegi kasutada valesid lühendeid ig või ei
Muidugi saavad kirjutajad kummagi lühendi kasutamist täielikult vältida, asendades sõnaga “teisisõnu”, st Selles näites võib inimene kirjutada: “Tema süda vajus, kui laev vette kadus. Teisisõnu, ta oli laastatud.” Kuna inimesed ajavad tõenäoliselt segamini ie ja nt, võib olla mõistlik välja mõelda mõni lihtsam väide.
Kui kirjanik soovib lugeja arusaamise suurendamiseks koostada loetelu mitmest näitest, peaks ta kasutama nt Näiteks võiks kirjutada: „Talle meeldivad ainult kurikaga mängitavad mängud; nt kriket, softball ja pesapall. Jällegi saab seda lihtsustada, kirjutades: “Talle meeldivad ainult kurikaga mängitavad mängud, nagu kriket, softball ja pesapall.”
Inimesed satuvad sageli segadusse, sest nad eeldavad st näidete loetlemist, kuid see pole nii. Väide: „Talle meeldivad ainult kurikaga mängitavad mängud; st kriket, softball ja pesapall,” on vale.
Mõnikord tekib selline segadus seetõttu, et kirjanik soovib tunduda haritud ning ladinakeelsetele terminitele (nt ie ja eg) viitamine võib muuta tema kõla targemaks. See on levinud viga, mida teevad eriti noored kirjanikud; nt kolledži esmakursuslased, keskkooliõpilased ja keskkooliõpilased. Väärkasutus loob ilmselgelt vastupidise haritud tunde; st juhendajad võivad arvata, et kirjutaja pole kuigi tark.
Selle asemel, et vaadata sõnastikust tohutult muljetavaldavaid sõnu või ladinakeelseid fraase, on kirjalikult üldine standard selge ja arusaadav inglise keel. Punkte tuleks teha ilma liigse sõnavarata. Lisaks on kirjanikul alati parem kasutada sõnu, mida ta suudab selgelt määratleda, selle asemel, et sukelduda sõnadesse, mille tähendust ta arvab teadvat, et oma lugejale muljet avaldada.