Idioomi ja fraasi erinevus seisneb selles, et fraas on grammatika sõnasõnaline element, samas kui idioom on kultuuri kujundlik element. Mõlemad on keeleteaduse elemendid ja tunduvad pealiskaudselt sarnased. Seda seetõttu, et mõlemad on korduvad fragmendid ja sõnajadad, mida leidub tervetes või osalistes lausetes.
Idioom ja fraas on mõlemad lause põhiühikud. See fraas on osa tehnilisest grammatikast ja on üks süntaksi põhilisi osi. Fraasi peetakse üheks erinevaks süntaksiühikuks. Fraasid esinevad igapäevases kõnes tavalisel ja funktsionaalsel viisil, samas kui idioomid on selle keele ornament.
Fraasid on funktsionaalsed ja otsesed. Need koosnevad mitmest sõnast, kuid kõige olulisemat sõna nimetatakse peaks. Pea on rõhuline sõna lauses; fraas ei pea aga koosnema tervest lausest. Fraasid võivad olla lause väike fragment.
Suur erinevus idioomi ja fraasi vahel on see, et fraas on tehnilise grammatika formaalne osa, samas kui idioom on leidlikum. See on aja jooksul päritud ja muudetud kõnekujund. Paljude idioomide täpne päritolu ei ole teada, kuid arvatakse, et nende juured on loovas jutuvestmises või tõelistes sündmustes. See on viinud selleni, et idioome on hakatud nimetama kõnekeelseteks metafoorideks.
Teine erinevus idioomi ja fraasi vahel on see, et idioomi on ainult kahte tüüpi. Esimene on läbipaistmatu idioom. Need on kohad, kus idioomil pole tähendusega mingit seost, nagu näiteks “ämbri löömine”. Teine on läbipaistev idioom. Nendel on selgem tähendus, näiteks “lohake oad maha”.
Siiski on viit tüüpi fraase. Nimisõnafraasid on lihtsad fraasid, kus pea on nimisõna. Neid nimisõnu saab asendada asesõnadega. Neid saab muuta ka määrajate, omadussõnade ja täiendite abil. Tegusõnafraas on paljuski sama, mis nimisõnafraas, kuid kus tegusõna on pea.
Eessõnafraasid asetavad eessõna nimisõna ette. See loob fraase nagu “armunud” ja “katusel”. Need erinevad kollokatsioonidest, kuna kollokatsioon on kahe nimisõna, omadussõna või tegusõna kombinatsioon ilma eessõnade või artikliteta. Mõnedes keeltes, näiteks jaapani keeles, kasutatakse postpositsioonilisi fraase, kus osake kleebitakse sõna lõppu.
Positiivsed fraasid on need, mis jäävad lause sees komade vahele. Positiivne fraas hõlmab nimisõna või asesõnafraasi, mida kasutatakse mõnes teises nimisõnafraasis, et seda muuta. Absoluutfraas muudab tervet lauset, kuid sellel puudub süntaksilink lause põhilausega. Absoluutsed fraasid tulevad tavaliselt lause lõppu.