Nii ettevõtte rahanduse kui ka projektide rahastamisega on seotud teatud risk. Projektide rahastamisel võivad need riskitegurid olla suuremad, kuna see rahastamisvorm tugineb tuludele, mida võlgade tagasimaksmiseks pole veel tekkinud. Ettevõtete rahandus toob kaasa ka riskielemendi. Peamine erinevus seisneb selles, et projekti rahastamise eelised põhinevad projekti potentsiaalil ja ettevõtte rahanduses võidakse kapitali suurendada ettevõtte krediidikvaliteedi ja kasumlikkuse alusel.
Teine erinevus ettevõtte rahanduse ja projekti rahastamise vahel on seotud sagedusega, mil ettevõtted kummagi valikuvõimaluse poole pöörduvad. See otsus võib suuresti põhineda piirkondlikel eelistustel, mis on ajendatud seadustest ja majanduskeskkonnast, mis on riigis kõige levinum. Sellised tegurid nagu see, kas majandus on arenenud või arenev, võivad samuti mõjutada otsust selle kohta, milline rahastamisviis on kõige tõhusam ja praktilisem. Uuringud on näidanud, et projektide rahastamine on väljaspool Ameerika Ühendriike rohkem levinud kui USA-s
Ettevõtte rahandus ja projekti rahastamine erinevad ka funktsioonide poolest, mida iga tegevus täidab. Ettevõte, kus võib toimuda ümberstruktureerimine, mille käigus äriüksus tuleb jagada ja teatud divisjonid müüa, pöörduks nende eesmärkide saavutamiseks ettevõtete rahastamise poole. Võlga või omakapitali saab kaasata ja müüa näiteks avalik-õiguslikele investoritele, mis omakorda annab ettevõttele juurdepääsu tegevuseks kapitalile. Samamoodi võib ettevõte, mis võib pärast pankrotiavalduse esitamist vajada saneerimist, kasutada kapitalile juurdepääsu saamiseks või võlgade ümberkorraldamiseks ettevõtte finantseerimist. Ettevõtete juhid kasutavad seda tüüpi rahastamist ka aktsionäridele väärtuse lisamiseks, parandades tegevust ja teenides lõpuks suuremat kasumit.
Projektirahastuses on ka finantseerimistegevus, kuid see on seotud mõne suure projekti loomisega. Finantseerimine hõlmab enamasti võlgu – sageli ka suuri summasid –, kuid võidakse kasutada ka omakapitali. Laenude tagasimaksmine tuleneb tulevasest rahavoost, mis loodetakse uuest projektist saada. Projekti rahastamiseks antud laenud on sageli regressivabad ja hiljem on tavaliselt tagatud mingi tagatis, mis tuleb siduda uue projektiga. Ettevõtete rahanduses võib võlausaldajatele tagatiseks olla lisaks varadele ka tegevusest saadav rahavoog.