Emotsionaalne jagatis (EQ) on viis mõõta, kuidas inimene tunneb ära emotsioonid endas ja teistes ning juhib neid emotsionaalseid seisundeid, et rühma või meeskonnana paremini toimida. Intelligentsuskoefitsient (IQ) on väärtus, mis näitab inimese võimet õppida, mõista ning tähendusrikkalt teavet ja oskusi rakendada. Peamine erinevus EQ ja IQ vahel seisneb selles, millist osa inimese vaimsetest võimetest nad mõõdavad: emotsioonide mõistmist või teabe mõistmist.
Emotsionaalse ja intelligentsuse jagatise mõistmine
Mõnede ajufunktsiooni teooriate kohaselt tähendab kõrge EQ, et keegi on enesekindel, eneseteadlik ja suudab toime tulla raskete emotsionaalsete kogemustega. Sageli on see otseselt seotud inimese edukuse astmega töökohal ja isiklikes suhetes. Kõrge EQ-ga inimesed suudavad sageli oma emotsioone paremini ära tunda ja kontrollida ning tunnevad ära teiste emotsionaalseid seisundeid, et oma käitumist vastavalt kohandada.
Inimese IQ seevastu mõõdab selliseid mõisteid nagu loogiline arutluskäik, sõnade mõistmine ja matemaatikaoskused, mitte loominguline potentsiaal või emotsionaalsed võimed. Kõrge IQ-ga inimesed võivad teatud aineid väga kiiresti õppida ja luua seoseid ideede vahel, millest teised puudust tunnevad. Neil on sageli suur akadeemiline edu, kuigi neil võib olla raskusi nende klasside leidmisega, mis neile väljakutseid esitaksid. Oskus teadmisi omandada ei pruugi aga tähendada, et inimesed suudavad oma emotsionaalseid seisundeid ära tunda ja juhtida.
Korrelatsioonid EQ ja IQ vahel
Nende kahe jagatise vahelise võimaliku seose osas on palju lahkarvamusi; pole selge, kas üks viitab teisele või avaldab sellele mõju. Emotsionaalset intelligentsust on sageli keerulisem mõõta kui IQ-d ja kasutatavad meetodid on üsna erinevad, mistõttu pole lihtne neid võrdsetel tingimustel võrrelda. Samuti on palju väga kõrge IQ-ga inimesi, kes tunduvad olevat piiratud sotsiaalsete oskuste ja emotsionaalse tunnustamise poolest. Sellised näited viitavad sellele, et need on inimmõistuse erinevad aspektid ja neid tuleks käsitleda eraldi.
EQ ja IQ mõõtmine
Inimesed on mõõtnud IQ-d palju kauem kui EQ-d. Esimene kaasaegne IQ-test töötati välja 20. sajandi alguses; kuigi emotsionaalse intelligentsuse mõningaid aspekte on sellest ajast peale arvestatud, töötati EQ testid välja alles 1990. aastatel. Sellest ajast alates on nendes testides tehtud palju muudatusi ja on konkureerivaid mudeleid, kuidas neid jagandeid kõige täpsemalt mõõta.
IQ-test sisaldab tavaliselt standardiseeritud küsimuste komplekti, mille eest testija saab hinde. Inimese intellektuaalse potentsiaali määramiseks võrreldakse seda skoori teiste sama vanusevahemiku keskmiste tulemustega. Seda tüüpi testidel võib siiski olla kultuuriline või keeleline eelarvamus ning need ei näita kõike inimese mõistuse ja funktsionaalsuse kohta. Näiteks on enamiku autismiga laste IQ-d tavaliselt väga kõrged, kuid neil lastel võib olla raskusi teistega suhtlemisel.
EQ-eksamit on sageli keerulisem kavandada ja hallata, kuna see käsitleb teavet, mida on raske numbrilise väärtusena esitada. Kuigi IQ-eksamil võib igale küsimusele olla üks kindel vastus, on EQ-testid tavaliselt subjektiivsemad ja nõuavad palju tööd, et saada õige skoori. Lühikesed EQ testid võivad samuti olla problemaatilised, kuna inimesed võivad mõista, et nende emotsionaalseid võimeid testitakse ja kohandada oma vastuseid vastavalt. Inimesed ei pruugi küsimustele vastata ausalt, nii et tulemusi võib moonutada see, mida testi sooritaja usub, et testi tegija soovib kuulda, selle asemel, et küsimustele tõeseid vastuseid anda.
Emotsionaalse ja intelligentsuskoefitsiendi kasutamine
Kui inimese EQ ja IQ on kindlaks määratud, saavad tööandjad ja koolitajad neid mitmel viisil kasutada. Paljud ettevõtted kasutavad EQ testimist, et hinnata, kui hästi kandidaadid meeskonnas teistega koostööd teevad ning nende võimet tulla toime stressi ja emotsionaalsete äärmustega. Koolide õpetajad ja nõustajad saavad läbi viia IQ-teste, et näha, kas õpilastel on klassis raskusi, kuna nad on eakaaslastega võrreldes liiga edasijõudnud või maha jäänud. EQ teste kasutatakse sageli hariduses, et aidata tuvastada neid õpilasi, kes võivad vajada erilist abi oma emotsioonide juhtimise või teistega parema suhtlemise õppimisel.
Muud intelligentsuse mõõtmise süsteemid
Mõned pedagoogid ja psühholoogid arvavad, et ei EQ ega IQ testimine ei anna inimesest täielikku pilti ja et on ka teist tüüpi intelligentsust, mis võivad olla sama olulised. Üks populaarsemaid alternatiive rangelt EQ/IQ süsteemidele on mitme intelligentsuse idee. See teooria väidab, et sellised oskused nagu keel, ruumilised suhted ja kehatunnetus nõuavad erinevat tüüpi intelligentsust, mida tuleks individuaalselt mõõta ja arvesse võtta.