Eikosapentaeenhape (EPA) ja gamma-linoleenhape (GLA) on oma struktuurilt ja omadustelt väga sarnased happed ning mõlemad võivad olla kasulikud inimese tervisele. EPA on aga oomega-3 rasvhape, GLA aga oomega-6 rasvhape. Mõlemad on polüküllastumata rasvhapped, kuid EPA-d leidub kõige sagedamini mereandides, mõnedes idudes ja seemnetes ning GLA-d leidub kõige sagedamini taimsetes ja eeterlikes õlides.
Oomega-3 hapet nimetatakse selliseks süsinik-süsinik kaksiksideme tõttu keemilise struktuuri n-3 ehk kolmanda astme asendis. Omega-6-l seevastu on see süsinik-süsinik side n-6 asendis. Kolm väikest sammu ei tundu palju, kuid need võivad tähendada tohutut erinevust keemilistes struktuurides.
Nii EPA kui ka GLA on inimestele olulised nende dieedi osana. On näidatud, et EPA-l on kasulik mõju sellistele seisunditele nagu skisofreenia ja depressioon ning see võib aidata ravida astmat ja artriiti. GLA uuringud on näidanud, et rasvhape ravib ekseemi, autoimmuunhäireid ja isegi premenstruaalset sündroomi (PMS). Enamik toitumisspetsialiste usub, et tervislik toitumine peaks sisaldama oomega-2 ja oomega-1 vahekorras 6:3, mis tähendab, et inimene peaks omastama kaks korda rohkem oomega-6 kui oomega-3. Paljud inimesed saavad aga umbes 1/5 oomega-3 kogusest nii nagu peaks ja lõpuks on suhe lähemal 15:1.
Paljudel turgudel on toidulisandeid nii EPA kui ka GLA jaoks eraldi ning on hakanud tekkima rohkem, mis sisaldavad mõlemat hapet. Nende toidulisandite kasutamine võib olla kasulik neile, kes ei saa toiduga piisavalt EPA-d ja GLA-d, või taimetoitlastele, kes saavad piisavalt GLA-d ja mitte piisavalt EPA-d. Millist toidulisandi tüüp ja annus võtta, sõltub täielikult inimese toitumisest ja muudest vajadustest. Muudeks allikateks võivad olla linaseemned või spirulina, mis sisaldavad nii EPA-d kui ka GLA-d.
Omega-3, oomega-6 ja oomega-9 on terve keha ja vaimu säilitamiseks väga olulised, mistõttu on oluline mõista, kust neid saada ja kui palju saada. Inimestel võib olla vaja konsulteerida professionaalse toitumisspetsialistiga, enne kui nad otsustavad võtta EPA ja GLA toidulisandeid. Toitumisspetsialist saab tavaliselt üle vaadata patsiendi praegused tervisevajadused ja määrata EPA või GLA kohandatud annuse. Spetsialistid mõistavad ka ohtusid, mis tulenevad inimese võimalikest terviseseisunditest või ravimitest, ning saavad patsiendile täiendavalt nõu anda, kuidas edasi tegutseda, ilma et see kahjustaks ennast.