Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu erinevad selle poolest, et deklaratiivne mälu viitab faktide ja sündmuste meenutamisele, samas kui mittedeklaratiivne mälu, mida nimetatakse ka protseduuriliseks mäluks, viitab võimele sooritada õpitud oskusi või tegevusi. Deklaratiivset mälu saab väljendada või “deklareerida” teabe kaudu, samas kui mittedeklaratiivset mälu ei saa. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu on mõlemad inimese pikaajalise mälu väga olulised osad, kuna inimene kipub igal päeval kasutama erinevaid fakte ja oskusi. Mõlema mäluvormi puudulikkus või häire võib tõsiselt pärssida inimese võimet oma tööd teha või igapäevaelus normaalselt toimida.
Deklaratiivsel mälul on kaks peamist tüüpi, mida nimetatakse “episoodiliseks mäluks” ja “semantiliseks mäluks”. Episoodiline mälu on seotud sündmustega inimese elus ja on seega tihedalt seotud ajaga. Inimese episoodiline mälu kipub sisaldama vähemalt ligikaudset ajakava tema isikliku ajaloo sündmustest. Semantiline mälu seevastu viitab konkreetsete faktide ja teabe meeldetuletamisele ega hõlma mingit konkreetset ajajoont. Fakti ei mõjuta see, kui seda õpitakse, ja enamik inimesi unustab, kust nad õppisid enamiku asjadest, mida nad maailmast teavad.
Vastupidiselt deklaratiivsele mälule põhineb mittedeklaratiivne mälu teatud toimingute tegemise mäletamisel. Kuigi nii deklaratiivne kui ka mittedeklaratiivne mälu hõlmavad teatud vormis mäletamist, ei saa mittedeklaratiivses mälus sisalduvate protseduuridega seotud “mälusid” sõnadega väljendada. Mittedeklaratiivne mälu hõlmab enda treenimist teatud tegevuses, kuni see on täielikult või peaaegu automaatne. Üldiselt tuleb protseduurilisele mälule täielikult pühendunud toimingu läbiviimisele vähe mõelda või üldse mitte mõelda. Sellised toimingud nagu kõndimine, rattaga sõitmine või klaviatuuril tippimine, mis paljudele inimestele tunduvad täiesti automaatsed, põhinevad inimese mittedeklaratiivsel mälul.
Teine suur erinevus deklaratiivse ja mittedeklaratiivse mälu vahel seisneb võimes aja jooksul oskusi täpsustada ja täiustada. Protseduurimälu ei piirdu konkreetse toimingu tegemise õppimisega. Aja jooksul harjutamine võib muuta inimese selle toimingu läbiviimisel osavamaks ja tõhusamaks. Fakte ja teavet seevastu regulaarse kasutamisega parandada ei saa. Infot saab juurde lisada või vigast infot parandada, aga deklaratiivses mälus olevaid fakte ja infot kuidagi “paremaks” või efektiivsemaks muuta ei saa.