Bronhiiti ja kopsupõletikku võib kergesti segi ajada, kuna mõlemal võivad olla sarnased sümptomid. Nii bronhiit kui ka kopsupõletik ründavad hingamisteid, kuid need on erinevad haigused, mis nakatavad hingamisteede eri piirkondi. Kahe haiguse erinevuse tundmine võib aidata inimesel tuvastada erinevad sümptomid ja vajadusel pöörduda arsti poole.
Äge bronhiit on bronhiaaltorude infektsioon, mis on hingamisteed, mis kannavad õhku kopsudesse ja sealt välja. Tavaliselt on selle infektsiooni põhjuseks kokkupuude viirusega, näiteks gripp või külmetus. Bronhiit kaob tavaliselt mõne nädalaga ilma meditsiinilise abita ja kuna see on sageli viirusliku iseloomuga, võivad antibiootikumid olla ravina ebaefektiivsed.
Samuti on bronhiidi krooniline vorm, mis on teatud tüüpi krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. Krooniline bronhiit kipub regulaarselt korduma ja selle põhjuseks on tavaliselt pikaajaline hingamisteede kahjustus, näiteks suitsetamisest põhjustatud armistumine ja põletik. Kroonilise bronhiidi tunnusteks on lima tekitav köha, mis kordub vähemalt kolm päeva kuus.
Kopsupõletik on kopsupõletik, mis võib vähendada organismi võimet hapnikku organitesse ringelda. Seda võib põhjustada kas viirus või bakter ning mõnikord saab seda ravida antibiootikumidega. Üldiselt peetakse kopsupõletikku ohtlikumaks seisundiks kui äge bronhiit, kuna see pärsib kogu keha funktsiooni, kui kopsupõletik muutub tõsiseks.
Mõned sümptomid on bronhiidi ja kopsupõletiku puhul samad, põhjustades arusaadavat segadust selle üle, milline haigus on olemas. Nii bronhiit kui ka kopsupõletik võivad põhjustada lima tekitavat köha, mille lima on kollane või roheline. Palavik, väsimus ja muud ülemiste hingamisteede sümptomid, nagu vesine või kinnine nina, on mõlema haigusseisundi puhul tavalised.
Üks peamisi sümptomeid, mis eristab bronhiiti ja kopsupõletikku, on kasvav õhupuudus. Kuna põletik ründab kopsukudet, võib kopsupõletik muuta hapniku omastamise aina raskemaks ja võimaldada hapnikurikkal verel ringelda. Kõrget palavikku esineb sagedamini kopsupõletiku kui bronhiidi korral. Kopsupõletikuga inimesed võivad välja köhida ka verist või roostevärvi lima, mis on ägeda bronhiidi korral väga haruldane.
Arstid võivad kopsuinfektsiooni olemasolu kindlakstegemiseks kasutada rindkere röntgenikiirgust, kuna haigusseisundeid võib olla raske lihtsate sümptomite kirjelduste järgi eristada. Kopsupõletikuga patsiendil näitab röntgeniülesvõte tavaliselt kõrvalekaldeid, mis viitavad infektsioonile, samas kui bronhiidi puhul ei pruugi röntgenpildil mingeid märke näidata. Bronhiidi ravi hõlmab sageli lihtsat puhkust, vedelikku ja käsimüügiravimit sümptomite leevendamiseks. Kopsupõletiku korral määratakse patsientidele tavaliselt antibiootikumikuuri eeldusel, et infektsioon on bakteriaalne. Kui antibiootikumid ei aita või sümptomid süvenevad, võidakse patsient viia haiglaravile analüüside tegemiseks ja hoolikaks jälgimiseks.