Mis vahe on ASCII ja EBCDIC vahel?

Ameerika standardne teabevahetuse kood (ASCII), tuntud ka kui ANSI X3.4, ja laiendatud kahendkoodiga kümnendvahetuse kood (EBCDIC) on arvuti märgikodeeringu komplektid. Kuigi ASCII variante on mitmeid, on need kõik sisuliselt ühesugused ning sageli kiidavad arvutiteadlased kodeerimissüsteemi selle lihtsuse ja kohandatavuse eest. EBCDIC-d peetakse arvutimaailmas anakronismiks, kuna see oli mõeldud nüüdseks vananenud perfokaartide jaoks. ASCII seevastu töötati välja 1960. aastatel ja on vägagi mõeldud kasutamiseks tänapäevase andmetöötluse maailmas.

Nii ASCII kui ka EBCDIC põhinevad Baudot koodil – 19. sajandi alternatiivsel morsekoodil –, kuid need olid mõeldud erinevatel eesmärkidel ja erinevatel eesmärkidel. Põhimõtteliselt seitsmebitine kood, ASCII võimaldab vigade kontrollimiseks kasutada kaheksandat kõige olulisemat bitti (MSB), kuid enamik tänapäevaseid arvutisüsteeme kasutab laiendatud märgikomplektide jaoks koode, mis on suuremad kui 128. Kui see on paljudes erinevates arvutisüsteemides levinud märgikodeeringu komplekt, siis EBCDIC on IBMi suurarvutite märgistik.

EBCDIC kasutab saadaoleva kaheksa biti kvooti ja loobub seetõttu paarsuskontrollist, kuid sellel on suurem hulk juhtmärke. Selle märgikodeeringu komplekti eelised piirduvad aga selle täielikuma juhtmärkide valikuga ja EBCDIC-i sobivusega perfokaartidel kasutamiseks. See sisaldab ka Ameerika sendi märki (¢), mille ASCII jätab välja, kuigi tavaliselt jäetakse välja järgmised märgid: [ ] { } ^ ~ ja ¦.

Mõned EBCDIC-s puuduvad ja ASCII-s leiduvad märgid on UUkodeeringu vahemikus, mistõttu Interneti-manusepost on sageli rikutud. Veelgi enam, EBCDIC variante on palju ja nende variantide hulgas on tüüpe, mis ei ühildu omavahel. See probleem süveneb, kuna selle märgistiku dokumentatsiooni on IBMilt raske hankida, erinevalt ASCII-st, mis on hästi dokumenteeritud ja laialdaselt kättesaadav.

On tarkvara tükke, mis võimaldavad kasutajatel kahe komplekti vahel teisendada. Näib, et on vaid aja küsimus, millal saab ASCII de facto kodeerimissüsteemi staatus arvutikasutajate seas de jure.