Apoptoos ja nekroos viitavad kahte erinevat tüüpi rakusurma elusorganismides. Peamine erinevus nende kahe protsessi vahel on nende päritolu. Rakud, mis läbivad apoptoosi, mida mõnikord nimetatakse raku enesetapuks või programmeeritud rakusurmaks, läbivad loomulikku protsessi, mille algatab rakk ise, et vabastada keha ohutult vanadest rakkudest. Kui rakud surevad nekroosi teel, ei ole surma katalüsaatoriks rakk ise, vaid mõni välistegur, mis muudab organismi normaalset füsioloogilist seisundit ja põhjustab rakkude hävimise. Nende kahe protsessi vahel on veel mitmeid jälgitavaid erinevusi, sealhulgas kaasatud rakkude arv ja iga rakusurma protsessi mõju organismi üldisele tervisele.
Kui elusorganismi kehal on vaja vabaneda soovimatutest rakkudest, käivitab rakk apoptoosi. See juhtub siis, kui rakud on ohtlikud või kaotavad oma funktsiooni. Näiteks apoptoos on loomulik programmeeritud protsess, mis toimub kullesesaba rakkudes, kui kullesest saab täiskasvanud konn ja saba pole vaja, nad on programmeeritud surema ja selle tulemuseks on saba kadu. Kui rakud on ohtlikud – näiteks mutantsed rakud, mis võivad muutuda vähkkasvajaks – käivitavad nad ka apoptoosi, mis muudab selle loomuliku protsessi vähi ennetamise lahutamatuks osaks.
Nekroos seevastu tekib mõne välisteguri, näiteks haiguse või trauma põhjustatud rakukahjustuse tagajärjel. Näiteks võib tervete rakkude nekroos olla põhjustatud ohtlike ämblike, näiteks pruuni eraku hammustusest või viiruse olemasolust. Selle protsessi tulemuseks on muidu kasulike ja tervete rakkude enneaegne surm.
Teine erinevus apoptoosi ja nekroosi vahel on kaasatud rakkude arv. Apoptoos hõlmab sageli ainult ühe ebatervisliku või kasutu raku surma. Nekroos hõlmab aga üldiselt paljude rakkude surma, kuna protsessi katalüsaator – trauma või haigus – kahjustab tavaliselt rohkem kui ühte rakku.
Üks suuremaid viise, kuidas apoptoos ja nekroos erinevad, on nende mõju organismi üldisele tervisele. Apoptoosi teel sureva ohtliku rakusisu elimineerivad tavaliselt teised terved rakud, mis takistab kahjuliku sisu mõjutamist ülejäänud organismist. Kui rakk nekroosi kaudu sureb, ei ole kehal võimalust raku sisu eemaldada. See tähendab, et rakusisaldus võib mõjutada ka teisi organismi kudesid, mis üldiselt käivitavad põletikulise reaktsiooni, mis käivitab immuunsüsteemi.