Allegooria on narratiiv, milles komponent, näiteks tegelane või sündmustik, esindab konkreetset väärtust või aluseks olevat ideed. Metafoor on kõnekujund, milles võõrast subjekti kirjeldatakse tuttava subjekti atribuudi abil. Nii allegooria kui ka metafoor kasutavad suurepäraselt ka sümboleid. Kuigi allegooriat ja metafoori kasutatakse sageli vaheldumisi, ei ole need rangelt üks ja sama.
Allegoorial ja metafooril on olulisi sarnasusi, mistõttu paljud inimesed sageli ühte teisega segi ajavad. Mõlemad on kirjanduslikud vahendid, mis kasutavad retoorikat. Üldiselt võib allegooriat täpsemalt käsitleda metafoori laiendatud vormina. Metafoor käsitleb ainult üksikut ideed või sümbolit ja koosneb tavaliselt ühest fraasist või lausest, samas kui allegooria jutustab terviklikku lugu, mis koosneb erinevatest üksteisega seotud sümbolitest. William Langlandi Piers Plowman ja Nathaniel Hawthorne’i Young Goodman Brown on näited allegooriatest, William Shakespeare’i näidendid ja John Donne’i luuletused on aga rikkad metafooridest.
Nii allegooria kui ka metafoori erinevate komponentide õppimine aitab inimestel mõista nende erinevust. Metafoor on kõnekujund, täpselt nagu võrdus. Metafoorid ja sarnasused on peaaegu samad, välja arvatud see, et sarnasused teevad võrdlusi, kasutades sõna “nagu” või “nagu”. Näiteks “tema naeratus oli nagu päikesevalgus, mis mulle alla paistis” on võrdus, samas kui “tema naeratus oli päikesevalgus, mis paistis mulle alla” on metafoor.
Metafooriga “tema naeratus oli päikesevalgus, mis mulle alla paistis” on tenor ehk võõras teema naise naeratus, mida teine inimene võib-olla veel nägema peab. Selleks, et teisel inimesel oleks lihtsam naise naeratust visualiseerida, kasutatakse võrdluseks tuttavat teemat või sõidukit. Kirjanik oletab, et sõiduk, mida ta kasutab, on kõigile tuttav. Kui kirjanik valib sõiduki vale, ei ole metafoor mõtet.
Allegooriaid aetakse sageli segamini tähendamissõnade ja muinasjuttudega. Kuigi kõigil on sarnased funktsioonid ja komponendid, seisneb peamine erinevus nende teemades ja sümbolite kasutamises. Tähendamissõnadel ja muinasjuttudel on tavaliselt üks teema või õppetund ning kõik neis kasutatud sümbolid on seotud antud õppetunniga. Allegooriatel võib olla rohkem kui üks õppetund.