Peaaegu igal rahval võib olla segamajandus. Segamajandus ühendab omavahel eraettevõtluse ja kollektiivse majandustegevuse elemendid ning jääb puhta kapitalismi ja puhta sotsialismi kahe pooluse vahele. Sellised riigid nagu Norra ja Saksamaa on tasakaalus selle spektri keskpaiga lähedal ja on ühed selle majandusstiili parimad näited, kuid nii USA kui ka Hiina Rahvavabariigi puhul võib õigustatult väita, et neil on segamajandus. Sellist majanduskorraldust on kõige sagedamini näha demokraatiates, kuid segamajandus võib eksisteerida ka paljude muude poliitiliste süsteemide korral.
Segamajanduse idee on tööstusajastu toode. Varasemates ühiskondades olid erinevad majandusstruktuurid ja -korraldused, mis põhinesid sageli tavadel, traditsioonidel, religioonil või muudel teguritel, millel polnud organiseeritud poliitilise elu ega majandusjõududega vähe pistmist. Industrialiseerimine vallandas maailmas tohutud tootlikud jõud, kuid tõi kaasa ka viletsuse ja raskused. Rahvad püüdsid tootmisjõude maksimaalselt ära kasutada, piirates samas tavainimeste kannatusi.
Bismarcki Saksamaa on hea näide varasest katsest luua segamajandust. Saksa impeeriumi majandussüsteem oli põhimõtteliselt kapitalistlik ja rikkad töösturid, nagu Kruppide perekond, said tohutult rikkaks. Ühe kindlustusvormina revolutsiooni vastu astus Bismarcki valitsus töötingimuste reguleerimisse ja sotsiaaltoetuste rahastamisse, et muuta töötajate elu lihtsamaks. Saksamaa valitsus jälgis ja toetas ka suuri tööstusettevõtteid, näiteks riikliku raudteesüsteemi loomist.
Kaasaegses maailmas on segamajandus demokraatlikes ühiskondades väga levinud, kuigi tasakaal avaliku kontrolli ja vaba ettevõtluse vahel on väga erinev. Norral on pikaajaline traditsioon pakkuda tugevat sotsiaalset turvavõrku, kuid siiski kaitsta omandiõigusi ja edendada kapitalistliku majanduse arengut. USA on üldiselt näidanud üles suuremat pühendumust kapitalistlikule majandussüsteemile, kuid kasutab siiski valitsuse regulatsioone, et teatud määral piirata turgu ja pakub mõningaid teenuseid sotsiaalsel alusel, mitte turu kaudu.
Mittedemokraatlik ühiskond võib kasutada ka segamajandust. Kaasaegne Hiina on selle hea näide. 20. sajandi viimastel aastatel otsustas Hiina majanduskasvu ja arengu soodustamiseks kasutada turumajandust. Kommunistlik partei säilitas siiski absoluutse kontrolli rahva poliitilise elu üle ja säilitas ka mitut tüüpi majanduslikku kontrolli.
SmartAsset.